Gli ultimi risultati dell’anno finanziario mostrano chiaramente che Tallink non è più l’attore più forte nel Mar Baltico. Mentre Viking Line registra record sia nel traffico merci che passeggeri e investe nell’elettrificazione e nella rivoluzione verde, Tallink mostra cifre piuttosto modeste o in calo.
Il numero di passeggeri di Tallink rimane sostanzialmente stabile, ma i volumi stanno diminuendo e la compagnia si sta concentrando più sul controllo dei costi e sulla riduzione della flotta che sulla crescita. Viking Line, d’altro canto, sta facendo crescere contemporaneamente sia i passeggeri che le merci e si sta posizionando in modo più forte attraverso le tecnologie future.
La differenza sta nella strategia: i concorrenti investono, si modernizzano e si espandono. Tallink si adatta, risparmia e attende tempi migliori. Con un simile approccio, è inevitabile che la quota di mercato si sposti dove c’è ambizione e sviluppo.
Se Tallink vuole restare in gioco nel Mar Baltico, deve cambiare rotta e investire nella crescita, nell’innovazione e nella rivoluzione verde, non solo nella sopravvivenza. Per ora, sembra che gli altri stiano semplicemente facendo meglio.
È un peccato che il precedente coraggio di Tallink sia scomparso, e ora è più come un ticchettio silenzioso che svanisce. Ma cosa dovrebbe fare Tallink? A mio avviso l’azienda dovrebbe sviluppare le proprie linee e, oltre al collegamento Tallinn-Helsinki, contribuire anche, ad esempio, alla linea Tallinn-Stoccolma, dove effettivamente ci potrebbe essere un maggiore potenziale di crescita. Gli svedesi hanno soldi e li spendono.
https://www.sjofart.ax/nyheter/rekord-for-frakt-och-satsning-pa-el/
https://www.sjofart.ax/nyheter/tallink-summerar-pressat-trafikar/
di DammtorHans
14 commenti
Tallinkil teistest kõrgemad piletihinnad kauba vedajatele ja veel imestavad, et neil mahud väiksemad.
Varsti tuleb “valitsus saatke raha juurde”.
Tallink on võrreldes Viking Linega Eestilikult kallis “preemium” toode, mida kas raha peale pahased või mingis sundseisus olevad reisijad kasutavad.
Turuosa liigub sinna, kus on odavam, mitte “innovatiivsem”. Kõige suurem veomahukasv on Muuga-Vuosaari kaubaliinil vanade laevadega. Ka Vikingi laevad ei ole ammu enam kõige uuemad.
Kui Tallinn-Stockholmi liinil oleks kasulikum laeva liinil hoida selle asemel, et rentida Romantikat Alžeeriasse, siis see oleks teostatud, ega Tallinki tegelased ei ole ju lollid selles mõttes.
Sõidan Tallinkiga ja ostlen Selveris
Tallink võiks teha Läänemere kruiisi. Tln-helsingi-stockholm-koppehagen-gdansk-riia-tallinn. Ja vb alates Helsinki sama ring jne. Kunagi oli vist mingine, koos peterburiga.
Kas ma olen mäluhäiretega või on Tallinkil koguaeg Tallinn-Stockholm liini olnud? Ma justkui oleks viimase pooleteise kümnendi jooksul keskmiselt kord aastas seda sõitnud…
*need mingid vaesed alamklass soome kalevipoegi sõidab selle vikingiga, ma sõidan ikka Tallinkiga*
Tallinki jaoks on laevade välja prahtimine kasumlikum kui nende liinil hoidmine, kus tuleb hoida palgal väga suurt osa teenindavast personalist. Ainsad laevad mis on kindlad on n.ö kiirekad eesti ja soome vahel, ülejäänute kohta on tallink välja öelnud ise ka, et kui tuleb piisavalt hea pakkumine siis saadetakse ka ülejäänud laevad kuhugi rendile.
Ehh.. Talllink peaks oma hindasi alandama – seda nii kauba kui ka reisijatele (ei räägi siinkohal paldiski laevast). Aga mida ta ei tee, ongi see et ei langeta – Tallink ise ütleb seda nii (mitte ametlikult, muidugi) – “tahad mugavat ja ilusat laeva, siis maksa”. Jah – inimesed maksavad ka – käivad oma 5h kruiisil ka, et alkoholi osta jne.. Aga see pole jätkusuutlik. Ma nüüd nii ei tea kellele päris see infortar kuulub, kuid kui nende omanikud on Eestlased – siis vastus on seal.
PS! (niinimetatud ps). Tallink pragu ei ole oma laevadega nii “perses” ainult sellepärast, et ta sõidab väga sobival ajal inimestele – see on see asi, et mul on vaja minna ja noh, maksan ju rohkem natuke 🙂
Teemaalgataja unustas mainida, et Soome valitsus doteerib Viking Line’i, ning jätkuvalt veab Tallink 30% rohkem reisijaid, kui Viking Line, samuti on käive ja kasum ~50% kõrgem, kui Viking Line’l. Jääb arusaamatuks, mis on teema mõte.
Tallinki hinnatase on oluliselt kõrgem ja neid kes hetkel oma kulutusi jälgivad on oluliselt rohkem.
Viking line CEO on Narcys Risberg, juuraharidusega, töötanud Nokias finantsjuhina ja ühes teises laevandusettevõttes.
Tallinki CEO…haridus Ajakirjandus ja kommunikatsioon, töötanud Vanemuises valgustajana ja kultuuriministeeriumi kantslerina…
Ma just vaatasin pileteid. Tallinkiga edasi-tagasi autoga Helsingis käik tuli umbes 250 euri, Vikingiga 75 (kampaaniahind).