Sirvisin hiljuti Eesti Ekspressi paberväljaannet.
Vaheri ja Heldna kohtuasja jaoks on see põhimõtteliselt “otsuse lisa”, millest saab mõista, et politsei tippametnikud tõesti tegelesid pettusega, mida kapo eest isegi ei varjanud, aga riigisaladuse loa vestlusel öeldu ei kõlba kohtus tõendiks (kehtib “pihisaladus”). Hiljem pettust eitati ja kohus vestlusel öeldut arvesse ei võtnud -> mõistis õigeks.
> Endised politseijuhid Elmar Vaher ja Aivar Alavere tunnistasid kuus aastat tagasi kapole, et lõid Eerik Heldnale politseisüsteemi uue ametikoha vaid selleks, et tal tekiks võimalus hakata teenima politseipensioni. Mõlema väitel tegelikku soovi Heldnal politseitööle asuda ei olnud. Kohus neid tõendeid aga kasutada ei lubanud.
> Ekspress taotles prokuratuurilt luba lugeda kümmekonda seni avalikkuse eest varjule jäänud dokumenti, mis annavad aimdust, miks tänaseks kolmes kohtuastmes õigeks mõistetud politseijuhtide vastu omal ajal üldse kriminaalasi alustati.
> Üks teisipäev aprillikuus 2020. Toompuiesteel kaitsepolitsei peamajas vestlevad kapos riigisaladuste lubade väljaandmise eest vastutav Kalle Jänes ja toonane politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Vestlus ei olnud pikk, kuid selle sisu osutus hiljem plahvatuslikuks. Jänes soovis Vaherilt selgitusi Eerik Heldna tausta kohta – mitte niivõrd tema ametialaste saavutuste, vaid hoopis selle kohta, kuidas ja miks oli Heldnale politseisüsteemis loodud ametikoht, mis avas tee politseipensionile.
> …
> Vaher vastas rahulikult, kohati isegi väsinult. Tema sõnul oli Heldna politseisse toomine erandlik otsus, mille juured ulatusid aastatetagustesse kokkulepetesse ja poliitilistesse ootustesse. Heldna oli aastaid töötanud siseturvalisuse valdkonnas nõunikuna ja omanud ligipääsu tundlikule infole. Kui tema varasem töö lõppes, tekkis küsimus, kuidas lahendada olukord nii, et riik ei jääks hätta võimalike sotsiaalsete kohustustega. Vaheri sõnul ei olnud see ainus taoline juhtum, kuid Heldna nimi jäi silma, sest temaga seonduv sattus kapo huviorbiiti.
> …
> Dokumentidest, millega Ekspressil õnnestus tutvuda, joonistub välja muster, mis ei piirdu üksnes ühe ametikohaga. Kapo siseanalüüsides kirjeldatakse politseisüsteemi kui hierarhilist ja suletud ringi, kus teatud otsuseid tehakse vaikimisi, neid kirjalikult põhjendamata. Heldna juhtum oli kapo hinnangul näide sellest, kuidas süsteemi sees võidi reegleid painutada, ilma et keegi oleks tundnud end otseselt vastutavana.
Head pensionipõlve siis Heldnale.
Mina isiklikult ei sooviks näha politsei teemalistes paljastustes lähestikku sõnapaare “reegleid painutada”, “omanud ligipääsu tundlikule infole”, “võimalike sotsiaalsete kohustustega” ning “ei olnud see ainus taoline juhtum”. Ma pole omateada tellinud Eesti politseid Sitsiilia kastmes.
Ashamed-Horror-4512 on
Näeb väga halb välja.
ve1kkko on
Tere Perestroika!
Goliath_Bowie on
Hah ja justminister Pakosta vabandas riigi nimel, et üldse see menetlus aset leidis.
Kas nüüd võtab vabanduse tagasi või vabanda rahva ees, et alusetult vabandas või mis nüüd saab?
4 commenti
Sirvisin hiljuti Eesti Ekspressi paberväljaannet.
Vaheri ja Heldna kohtuasja jaoks on see põhimõtteliselt “otsuse lisa”, millest saab mõista, et politsei tippametnikud tõesti tegelesid pettusega, mida kapo eest isegi ei varjanud, aga riigisaladuse loa vestlusel öeldu ei kõlba kohtus tõendiks (kehtib “pihisaladus”). Hiljem pettust eitati ja kohus vestlusel öeldut arvesse ei võtnud -> mõistis õigeks.
Tsiteerin ilma hullult pikaks minemata loetut. [¹](https://pastebin.com/aM3228xb)
> Endised politseijuhid Elmar Vaher ja Aivar Alavere tunnistasid kuus aastat tagasi kapole, et lõid Eerik Heldnale politseisüsteemi uue ametikoha vaid selleks, et tal tekiks võimalus hakata teenima politseipensioni. Mõlema väitel tegelikku soovi Heldnal politseitööle asuda ei olnud. Kohus neid tõendeid aga kasutada ei lubanud.
> Ekspress taotles prokuratuurilt luba lugeda kümmekonda seni avalikkuse eest varjule jäänud dokumenti, mis annavad aimdust, miks tänaseks kolmes kohtuastmes õigeks mõistetud politseijuhtide vastu omal ajal üldse kriminaalasi alustati.
> Üks teisipäev aprillikuus 2020. Toompuiesteel kaitsepolitsei peamajas vestlevad kapos riigisaladuste lubade väljaandmise eest vastutav Kalle Jänes ja toonane politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Vestlus ei olnud pikk, kuid selle sisu osutus hiljem plahvatuslikuks. Jänes soovis Vaherilt selgitusi Eerik Heldna tausta kohta – mitte niivõrd tema ametialaste saavutuste, vaid hoopis selle kohta, kuidas ja miks oli Heldnale politseisüsteemis loodud ametikoht, mis avas tee politseipensionile.
> …
> Vaher vastas rahulikult, kohati isegi väsinult. Tema sõnul oli Heldna politseisse toomine erandlik otsus, mille juured ulatusid aastatetagustesse kokkulepetesse ja poliitilistesse ootustesse. Heldna oli aastaid töötanud siseturvalisuse valdkonnas nõunikuna ja omanud ligipääsu tundlikule infole. Kui tema varasem töö lõppes, tekkis küsimus, kuidas lahendada olukord nii, et riik ei jääks hätta võimalike sotsiaalsete kohustustega. Vaheri sõnul ei olnud see ainus taoline juhtum, kuid Heldna nimi jäi silma, sest temaga seonduv sattus kapo huviorbiiti.
> …
> Dokumentidest, millega Ekspressil õnnestus tutvuda, joonistub välja muster, mis ei piirdu üksnes ühe ametikohaga. Kapo siseanalüüsides kirjeldatakse politseisüsteemi kui hierarhilist ja suletud ringi, kus teatud otsuseid tehakse vaikimisi, neid kirjalikult põhjendamata. Heldna juhtum oli kapo hinnangul näide sellest, kuidas süsteemi sees võidi reegleid painutada, ilma et keegi oleks tundnud end otseselt vastutavana.
Head pensionipõlve siis Heldnale.
Mina isiklikult ei sooviks näha politsei teemalistes paljastustes lähestikku sõnapaare “reegleid painutada”, “omanud ligipääsu tundlikule infole”, “võimalike sotsiaalsete kohustustega” ning “ei olnud see ainus taoline juhtum”. Ma pole omateada tellinud Eesti politseid Sitsiilia kastmes.
Näeb väga halb välja.
Tere Perestroika!
Hah ja justminister Pakosta vabandas riigi nimel, et üldse see menetlus aset leidis.
Kas nüüd võtab vabanduse tagasi või vabanda rahva ees, et alusetult vabandas või mis nüüd saab?