Prezzi dell’elettricità invernale basati sui dati

Statistika näitab, et kõrgetes energiahindades oli süüdi muuhulgas see, et odavat elektrit ei olnud lihtsalt võimalik importida sealt, kus oli odava TUULEenergiat üle:

>Vaatasin lähemalt, millal oli Soome hind meist oluliselt madalam, määrates piiriks, et Soome hind võiks odavamatel tundidel olla meist vähemalt 10% odavam. Selliseid tunde oli jaanuarist 39% ehk kokku umbes 12 ööpäeva. Soome hind oli neil tundidel keskmiselt meist 2x odavam, nende 9 senti vs meie 18 senti kWh kohta. Mis selle hinnavahe tingis?

>Vastus on lihtne: neil tundidel oli Soome tuuleparkide kasutustegur hoolimata kehvast jaanuarist 31%, kattes Soome tarbimismahust 23%. Meie suunal olid neil tundidel Estlink1 ja Estlink2 ääreni täis (kasutusel keskmiselt 986/1000 MW ülekandevõimsusest), odavat elektrit Soomest meile rohkem läbi ei mahtunud, nende hinnad surus aga alla neile kättesaadav odav tuuleenergia.

>Oludes, kus Soomes katab tuul suure osa nende tarbimisest, on nende elektrihind meist kuni 3 korda odavam, sest ühendustest meile rohkem läbi ei mahu. Suurem taastuvenergia osakaal tarbitud elektris tähendab Soomes madalamaid hindu, sest kallimaid allikaid tuleb vähem kasutada. Veebruar oli kehvem, aga ka seal jagus odavamaid tunde soomlastele siiski umbes 25% ja hind oli neil tundidel Eestist pea 2 korda odavam.

Ehk siis mõtteainet kõigile tuuleveskitega võitlejatele.

Minu arust üks asi mis Eestis on veel pooleli on päikeseenergia arendamine. Meil on praegu kuskil 1,2GW võimsust üleval, samas näiteks Leedus on jõutud juba 3GW ligi ning aastaks 2030 on eesmärk 4,1GW.
Meil vahepeal jagati päikeseenergia toetusrahasid ja siis skeemitajad tegid ühest päikesepargist sada väiksemat firmat, et toetused saada, aga äkki võiks reaalselt kodumajapidamisi ja korteriühistud uuesti toetada päike+salvestus rajamises, mis muudaks kogu võrku palju tugevamaks.