Salve gente, volevo chiedervi se avete avuto esperienze spiacevoli con il cibo scolastico? Ho avuto un’esperienza con il dessert a scuola, dove per qualche motivo la zia cuoca ha lasciato cadere il guanto nel cibo. Per questo motivo non ho potuto andare alla mensa per almeno un mese.
https://i.redd.it/y4fxbo1gy63g1.jpeg
di Vegetable_Building64
10 commenti
Meile anti nii kõvasid viineripirukaid, et klassivend viskas selle läbi kahekihilise akna.
Minu jaoks oli kõige õõvastavam lugu see, kui ükskord enne koolitunde piilusime söökla aknast sisse ja nägime seal tuttavat söögitädi segamas kartulisalatit ja siis suurte lusikatäitega seda paralleelselt endale suhu kühveldamas. Asi oli kaugel lihtsalt toidu maitsmisest, vaid ta konkreetselt segas ja mälus, mälus ja segas. Seejuures vaatasime, kuidas tädi näos liikus mälumisega paralleelselt tema signatuuriks saanud suur epidermoidne tsüst, kust kasvas välja karvapahmakas. Ei olnud suurt isu tol päeval koolitoitu süüa.
Edit: Paljudele ei meeldinud kooliajal leivasupp, aga mul tuli sööklatoidu jutu peale leivasupi isu. Pole ammu saanud.
Kunagi jagati toit juba enne õpilaste laudajõudmist laudadele ära. Anyway, ükskord oli keedetud riisi sees kellegi näritud näts, avastasin selle enda suust. Suht rõve mõelda isegi nüüd mitukümmend aastat hiljem. Lapsed on rõvedad.
Kalasupp, rohkem ei peagi ütlema midagi.
Eluks ajaks rikkus ära selle toidu kool.
Ja see kinda juhtum sundis minema ajakirjandust õppima ja nüüd Delfis töötama?
kunagi oli täiesti tavaline, et eelmise klassi söömisest alles jäänud söök korjati kokku ja jagati järgmistele, klaasis olnud tee samamoodi läks järgmistele…peale esimest korda ise söökla toimkonnas olnuna enam sööklas söömas ei käinud. see kõik toimus ühes tallinna suurimas koolis
“Nahaga” karamell-, piima- ja kakaokissell. 🤢
Käisin Tartus kutsekoolis. Seal teevad õpilased süüa. Nii vist enamikes kutsekoolides? Ühel päeval võtsin kotlete, mis hallid ja limased, no ei tahtnud proovida ka, aga proovisin ja polnud kiita 🤣🤣🤣Teisel päeval samad kotletid kuldpruunid ja krõbedad. Pani nagu mõtlema, et kas vaadati ka enne, mida välja viivad või kuidas üldse üks kokaks õppiv noor sellised kotletid teeb?? Ma nagu vaatan ka menüüd, mitte ei ürita rahva seast letiäärt kontrollida, et noh kas on ikka küps 🤣🤣
Hais. Kloorihais. See, eksole, oli möödnud sajandil. Söögid ise olid üldiselt söödavad, kuigi pidin pekki enda silmis aastaid rehabiliteerima, et see kõrist alla laheks. Vat nüüd kui on pekk, siis on see mingi singipekk või küüslaugupekk, siis oli see täismehe pöidla suurune keedupekitükk, mis võdises lusikal. Leivasupi söömiseks peaksin üsna juua täis olema ja kindlasti korralik ämber ligi, sest välja tema tuleb, hoiatusteta. Olen proovinud, viimati 2-3 aastat tagasi. Kahjuks juhtus see restoranis, sest mees, kellel on kaks viskit sees, ometi leivasuppi ei karda. Eriti kui seltskond õhutab, et söö-söö, nii hea. Nüüd kardab terve restoran seda meest, kes kahjuks olen mina.
Minu ajal oli koolitoit õudne ka igasuguste õnnetusteta. Lihaks olid pekitükid ja kamarad, supi sisse pandi mingeid suvalisi asju, mida parasjagu saada, näiteks riisi, kartulit, pekitükikesi, suvalisi väikeseid tükikesi vms. Leib ja sai olid kopitanud maitsega, koolitoidu retseptid olid alati umbes leivasupp, herkulapuder, pehmeks keedetud riisipuder, piimasupp, pekikaste kruupidega jne. Miitte kunagi polnud magustoitu (v. a leivasupp kopitanud leibadest) ega puuvilju. Olid 90ndad, vaene aeg ja raha polnud.