https://www.err.ee/1609893979/2025-aasta-voib-tuua-kaasa-madala-sundimuse-rekordi
Il numero di nascite in Estonia potrebbe scendere al minimo storico nel 2025. Il declino che dura da 15 anni continua e sta iniziando a influenzare sia il mercato del lavoro che il benessere futuro.
Il problema è la fiducia come affermato nell’articolo, il denaro o qualcos’altro? Cosa ne pensi?
2025. aasta võib tuua kaasa madala sündimuse rekordi
byu/RebelKoschei inEesti
di RebelKoschei
7 commenti
“Mare Ainsaare hinnangul on põhjuseks ebastabiilne olukord nii maailmas kui ka Eestis.”
Nad ütlevad seda seda umbmääraselt, sest umbmääraseid asju ei saa ju parandada seega pole mõtet üritadagi.
Tundub, et tegelikult “lahendust” kui sellist ei olegi, elatustaseme tõusuga langeb sündimus üle maailma. Rasestumisvastaste vahendite leiutamisega lihtsalt on nii läinud ja selle vastu võitlemine ilmselt liiga palju ei aita. Inimesed võivad ja küsimustikes vastata, et “ma ei tee lapsi sest raha pole ja ajad on ebakindlad” aga me ju teame kuidas sõja ajal tehti 10 last, elati ühes toas ja söödi kartulikoori. Majanduslikult on see muidugi suur põnts aga eks sisseränne aitab ja tuleb see üleminek üle elada, paari põlvkonnaga ehk olukord stabiliseerub.
Lisaks kindlustundele võib olla ka naiste eneseväärikus. Naistel on järjest rohkem võimalusi teha karjääri, rahaliselt üksi hakkama saada ja vajadusel lahkuda ebameeldivatest suhetest. Kui meil on aastaid olnud moto, et saa lapsi nii palju kui üksi jõuad kasvatada, siis miks ma peaks üldse enda kõrvale kellegi võtma kes mind ei toeta ja ei hoia. See ei pruugi olla laialt levinud, aga enda ümber märkan ma seda järjest rohkem. Naised ei taha rohkem lapsi, kui suhtesse astudes/last saades on või muutub mees ka lapseks. Et siis mina saan 1 lapse, aga kodus tegelikult kantseldan nagu kahte? Kindlasti on olemas palju toredaid mehi ja ma väga loodan, et selline olukord on pigem erand kui reegel, aga siiski on see mõju minu jaoks märgatav. Eriti kui peres võrrelda erinevaid generatsioone. 50+ vanused on olnud ühes abielus ja aastaid tegelikult õnnetud, aga naisel ei ole kunagi olnud võimalust lahkuda ja mehel on mugav kui keegi teeb süüa ja koristab. 20-30 vanused pigem on üksi kui sitas suhtes. See on kõigest minu tähelepanek ja võib olla on just mul õnnestunud selliseid olukordi rohkem näha.
Olles täiesti aus, siis poleks mul lapse vastu midagi. Aga kuna mul on töö, mis täiega meeldib siis on mul pidevalt tunne et lapse saamine hävitab mu “karjääri”. Võite rääkida palju tahes et midagi ei juhtu ja ebaseaduslik jne jne, aga mul on ikka hirm, et saan lapsega maha ja tööle naastes olen nagu taas alustamas uut tööd.
Peale selle pean veel treenima välja oma elukaaslast. Minu vanuses mehed (noormehed) tahavad minu kogemusest täiega last, aga nende kujutluspilt on lihtsalt mingi lilleline elu. Minu elukaaslane ei suuda enda järeldki korda hoida, aga “ei ei lapse eest ma hoolitsen”.
Reaalselt selline nagu karusell käiks hästi kiirest ringi ja ma proovin sellele peale hüpata.
Põhjuseid madalale sündimusele otsitakse nii ühest kui ka teisest nurgast, kuid minu hinnangul räägitakse vähe sellest võimalusest, et naised lihtsalt… ei taha? Või noh, seda tunnen vähemalt mina, kes ma olen parimas sünnituseas, lisaks langen välja mitmest muust takistavast kategooriast (mul on isiklik eluase, partner, lapsekasvatamiseks vajalik perekondlik tagala, teatud rahaline kindlustunne jne) ning lisaks ei oota riigilt mitte midagi, sealhulgas toetusi lapse kasvatamiseks, aga ma lihtsalt ei ole veel kunagi tundnud, et raseduse, sünnitusega ja lapse kasvatamisega seonduvad riskid ja raskused kaaluks üles võimalikud positiivsed tagajärjed.
Kas mulle meeldiks, kui olen 60 ja mul on äge täiskasvanud laps, kellega reisil käia, lobiseda ja koos veini juua?
Ilmselt küll. Aga arvestades, kui palju asju võib minna mitteplaanipäraselt ja et lastele ei ole õige muuhulgas asetada mitte mingeid ootuseid, reisin, pidutsen, magan kaua, naudin vaikust, teen oma armastatud tööd ja teenin raha ma pigem siis praegu.
Ning kui keegi küsib, et kes mu eest vanaduses hoolitsema hakkab, siis isegi oma hetkel olematut last armastan ma juba igal juhul nii palju, et kindlalt öelda, et mitte tema. Oma lähedastele ei tohiks panna seda koormust ja pigem elu jooksul läbi mõelda, kuidas saab vajadusel vanaduses endale hooldusteenust võimaldada.
sita sees paljunevad ainult kärbsed, mesilased lendavad paremaid tingimusi otsima, mitte ei hakka sita sisse taru rajama
Kõik sellised artiklid on kuidagi lihatööstuse hõnguga.