Peet Kask: I partiti di destra estoni potrebbero sostenere liberamente l’introduzione di un’imposta progressiva sul reddito

https://preview.redd.it/0qgz299ctxag1.png?width=857&format=png&auto=webp&s=ead0af0f52ecc6ac0c0da7b90e5a762e9d6dd724

Artiklis olev graafik ja mõned väljavõtted:

>Näeme, et olulisem küsimus kui see, ***kui palju*** makse kogutakse, on ***kellelt*** need kogutakse. Utreerides võiks öelda, et Eestis kogutake liiga agaralt vaestelt, samas kui USA-s ja Ühendkuningriigis üsna julgelt rikastelt.

>Ehk siis – **Eesti parempoolsed on kopeerinud endale eeskujuks olevatelt riikide maksusüsteemidest küll ühe poole, kuid jätnud teise sujuvalt rakendamata. Tulemusena on Eesti maksubaas tugevalt tasakaalust väljas.**

>Eesti ei sarnane kummagi riikide klassiga. Jaotuse kõikides osades maksavad meil vaesemad suurema osa oma sissetulekutest maksudeks kui jõukamad. Mis tähendabki, et Eesti maksusüsteem on regressiivne.

>Sageli väidetakse, et progressiivsem maksustamine kahjustaks konkurentsivõimet ja peletaks ettevõtjaid. Empiirilised andmed seda ei toeta.

>**Ida-Euroopas on just Sloveenia ja Tšehhi** – riigid, kus maksusüsteem on Eesti omast märksa progressiivsem – **olnud pikaajaliselt kõrgema elatustasemega kui enamik teisi piirkonna riike, mille maksuprofiil on Eestiga sarnane.**

>Majandusedukus sõltub paljudest teguritest, kuid näeme, et regressiivne maksusüsteem ei ole konkurentsieelis.

>Esiteks, **ühiskonna sotsiaalelule ja majandusele tekitab optimaalne maksustamine kõige vähem soovimatuid kõrvalmõjusid ning optimaalne maksustamine on progressiivne** ([vt nt Elias Nosrati 2025](https://sociologicalscience.com/download/vol_12/september/SocSci_v12_634to669.pdf)). See tähendab, et mida rohkem inimene teenib, seda suurema osa ta maksudeks ära annab.

>Vastupidine ehk regressiivne maksustamine, nagu meil Eestis eelkirjeldatud tabeli kohaselt on, paneb ebaõiglaselt suure koorma vaesemate kihtidele.

>Teiseks on regressiivne maksustamine halb, sest seda tunnetatakse ebaõiglasena – sellega kaasneb madalam maksukuulekus ning kõrgem varimajanduse osakaal ([vrd Doerrenberg ja Peichl 2013](https://www.researchgate.net/publication/228189757_Progressive_Taxation_and_Tax_Morale)). Varimajandus on nagu piletita reisija, kes kasutab riigi teenuseid, aga laseb need teistel kinni maksta. Eestis varimajanduse osakaaluks hinnati 2017. aastal 20,1%; samas kui näiteks USAs oli see arv 5,7% ja enamikus Lääne-Euroopa riikides 10% ümbruses (vt [Leandro Medina ja Friedrich Schneider 2013](https://www.ifo.de/en/cesifo/publications/2019/working-paper/shedding-light-shadow-economy-global-database-and-interaction)).

>Lõpuks kõige tähtsam: **kuna regressiivse maksustamise alusel õnnestub riigile vähem tulusid koguda kui kulutada tahetakse** (vt [Irina Bunda ja Tibor Hanappi 2025](https://www.imf.org/-/media/files/publications/selected-issues-papers/2025/english/sipea2025102.pdf)), siis **kipub riigivõlg kiiresti kasvama, riigi pakutavate teenuste hulk jääb pisikeseks ning kasvab majanduslik ebavõrdsus**.

>Kokkuvõttes, **Eesti maksusüsteemi regressiivsus ei ole paratamatus, vaid poliitiline otsus.**

Astmelise tulumaksuga on see jama, et rikkad ei maksa niikuinii omale palka, vaid võtavad dividende ning kuna meil on palju miinimumpalgaga töölisi nii oütajate seas kui ka niisama, siis tuleb riigi silmis keskmine rikkur sinna 1500 euri kellelt juba hakatakse kõrgemat maksumäära nõudma.