Soodsad ja puhtad droogid, riigi kulul – ilmselgelt see on puuke täis. ATH diagnoos on nii lai, et kuigi sul on kopsud ja vähemalt 1 neer, siis juba saad.
One-Peace5121 on
Minu arust ongi hea, ise selle teekonna eelmine aasta läbinud ja kõik kes sisimas teavad, et see pole väga normaalne kuidas asju teha ja pea laiali otsas ning reaalselt raske hakkama saada siis saavad oma abi. Ega see mingi haigus pole vaid lihtsalt neuroerinevus:D aga siiski diagnoos aitab nii palju kaasa, et end paremini tundma õppida
dustofdeath on
Kui aastakümneid on ignoreeritud, siis loomulikult on neid palju.
Eestlased on lõpuks hakanud vaimset tervist tõsisemalt võtma, mitte “hulluarst”.
SympathyDependent549 on
Kommentaar millele vastama hakkasin kustuati vahepeal ära…
Küsimus oli – kas diagnoosi on hakatud liiga kergekäeliselt panema, kas on ravimiärikate skeem…
Ma arvan, et on palju faktoreid:
1. Miskipärast on täna trendikas kui saab ütelda “ah mul on lihtsalt *sisesta vaimse tervise probleem*” ja osad inimesed justkui otsivad, et neil midagi “viga” oleks.
2. Teadlikuse tõusuga on siiski ka palju neid, kes täna abi otsivad ja saavad. Ma ei pea end väga vanaks, aga minu lapsepõlves lastel vaimse tervisega probleeme polnud – olid lollid ja laisad lapsed /s.
3. Esimesed generatsioonid ipadi lapsed hakkavad suureks saama – kujutan ette, et kui terve lapsepõlve oli lapsehoidjaks nutiseade siis ongi tähelepanuvõime natuke või lausa päris palju katki.
ebareaalne on
Ma tean et paljudel on ATH ja sellega elamine on keeruline. Aga ma siiski tahaks näha osade puhul, et kui telefon/sotsmeedia jms scrollimine ära keelata ja elustiili juurde panna trenn ja tervislik toit, siis kas kuu aja pärast on endiselt ATH.
6 commenti
[deleted]
Soodsad ja puhtad droogid, riigi kulul – ilmselgelt see on puuke täis. ATH diagnoos on nii lai, et kuigi sul on kopsud ja vähemalt 1 neer, siis juba saad.
Minu arust ongi hea, ise selle teekonna eelmine aasta läbinud ja kõik kes sisimas teavad, et see pole väga normaalne kuidas asju teha ja pea laiali otsas ning reaalselt raske hakkama saada siis saavad oma abi. Ega see mingi haigus pole vaid lihtsalt neuroerinevus:D aga siiski diagnoos aitab nii palju kaasa, et end paremini tundma õppida
Kui aastakümneid on ignoreeritud, siis loomulikult on neid palju.
Eestlased on lõpuks hakanud vaimset tervist tõsisemalt võtma, mitte “hulluarst”.
Kommentaar millele vastama hakkasin kustuati vahepeal ära…
Küsimus oli – kas diagnoosi on hakatud liiga kergekäeliselt panema, kas on ravimiärikate skeem…
Ma arvan, et on palju faktoreid:
1. Miskipärast on täna trendikas kui saab ütelda “ah mul on lihtsalt *sisesta vaimse tervise probleem*” ja osad inimesed justkui otsivad, et neil midagi “viga” oleks.
2. Teadlikuse tõusuga on siiski ka palju neid, kes täna abi otsivad ja saavad. Ma ei pea end väga vanaks, aga minu lapsepõlves lastel vaimse tervisega probleeme polnud – olid lollid ja laisad lapsed /s.
3. Esimesed generatsioonid ipadi lapsed hakkavad suureks saama – kujutan ette, et kui terve lapsepõlve oli lapsehoidjaks nutiseade siis ongi tähelepanuvõime natuke või lausa päris palju katki.
Ma tean et paljudel on ATH ja sellega elamine on keeruline. Aga ma siiski tahaks näha osade puhul, et kui telefon/sotsmeedia jms scrollimine ära keelata ja elustiili juurde panna trenn ja tervislik toit, siis kas kuu aja pärast on endiselt ATH.