https://www.err.ee/1609944317/kutseoppe-uus-vastuvotukord-tekitab-eriala-valikul-segadust

    Dal nuovo anno accademico sarà introdotta una nuova procedura di ammissione alla formazione professionale con curricoli di istruzione secondaria professionale quadriennali. Mentre fino ad ora uno studente poteva scegliere la specializzazione che gli piaceva al momento della domanda, con i nuovi programmi di studio può scegliere un indirizzo solo al momento dell’ammissione, e la specializzazione viene determinata alla fine del primo anno accademico.

    Gli studi professionali inizieranno utilizzando un anno preparatorio interdisciplinare a partire dal nuovo anno, solo dopo il quale si potrà scegliere una specializzazione. Può essere utile per alcuni giovani, ma può spaventare coloro che hanno già un obiettivo preciso nella scelta della professione, ha affermato Marge Hein, responsabile del dipartimento di istruzione del Centro di formazione professionale di Viljandi. Secondo lui gli studenti fin dal primo giorno di scuola hanno bisogno di avere la certezza di poter continuare a studiare nella professione desiderata.

    "Darò un esempio tratto dall’industria automobilistica. Vuole studiare come verniciatore di automobili, ma fa domanda per una specialità ad ampio spettro, e dopo un anno si scopre che, ad esempio, i risultati dei suoi studi non gli hanno permesso di scegliere questa specialità di pittura, e può invece continuare i suoi studi, ad esempio, nella specialità di lattoniere automobilistico. Se non gli interessa, possiamo vedere che potrebbe esserci un calo della motivazione all’apprendimento e frequenti assenze. Il rappresentante del nostro consiglio studentesco l’ha detto così, che è come un test di ammissione che dura un anno intero," Hein ha detto all’ERR.

    Secondo Raini Jõks, direttore del Tartu Applied College, il cambiamento comporta molto lavoro di chiarimento, ma se necessario è possibile trovare soluzioni riorganizzando i gruppi.

    "Né possiamo escludere del tutto questa situazione fino alla fine, ma credo che sia ancora possibile riempire questi gruppi e reindirizzare le persone se necessario," Jõks ha detto.

    Secondo uno studente del servizio di ristorazione triennale presso il Centro di formazione professionale di Viljandi, non vi è alcun vantaggio per un anno in più se lo studente sa già cosa vuole studiare.

    "Se non fossi sicuro all’inizio potrebbe essere utile, ma visto che ero sicuro che avrei studiato per fare ristorazione, mi sembrerebbe un po’ una perdita di tempo, perché so cosa voglio studiare," ha detto la studentessa Mia Annabel Kesvatera.

    Mentre Hein ha affermato che non ci sono dati che dimostrino che candidarsi solo sul campo sia il passo giusto, il ministero prevede di analizzare il successo della nuova procedura durante il processo di candidatura.

    Il Centro di formazione professionale di Viljandi vorrebbe che il Ministero offrisse un’eccezione, in modo che le ammissioni ai nuovi programmi di studio possano essere organizzate anche in base alle specializzazioni alla vecchia maniera.

    "Un sistema così unificato per l’ammissione ai programmi di studio quadriennali si applica a tutti. Che ci sia stato o meno uno studio sul campo, tale conoscenza del campo è prima di tutto utile. In secondo luogo, può ancora trovare una specialità più adatta a se stesso durante quest’anno e, in terzo luogo, nulla gli impedisce di entrarci," ha affermato Alo Savi, capo del Dipartimento per le politiche dell’istruzione professionale del Ministero dell’Istruzione.

    Ho capito bene che se hai un preciso desiderio di diventare, ad esempio, un elettricista, lasci quest’anno e i tuoi risultati accademici non sono sufficienti, allora verrai nominato, ad esempio, verniciatore di automobili?
    Sembra una totale assurdità.

    Kutseõppe uus vastuvõtukord tekitab eriala valikul segadust
    byu/Gri_gori inEesti



    di Gri_gori

    Share.

    6 commenti

    1. see on “kirsside noppimine” ajakirjadus.

      mul on üks tuttav õppejõud vanas kutsekas, mis nüüd “Tallinna Tehnoloogiakolledzh”-iks läheb. Reaalne elu on see, et enamik noori tegelikult ei tea kuhu täpselt spetsialiseeruda ja enamik on “emme/issi valis minu eest”. Ehk siis uus suund ongi see, et sa esimesel aastal lõppameti ei vali, vaid valid suuna, õpid aastakese-poolteist ja siis spetsialiseerud. Selle aja jooksul saad “nuusutada” igast osast veidikene ja selle järel otsustad (ning tekib teise astme konkureerimine)

      ja teine reaalne elu pool on see, et z-gen noored on koolis väga laisad. Üldse ei taha koolis käia ja osaleda. Siin hiljuti oli ida-viru kutsehariduskeskuse teema, kus viriseti, et noored ei taha osaleda. see ei ole mingi erand, see ongi tavaelu. Kui sa ei viitsi koolis käia ja osaleda, aga sama ametit tahab keegi teine, kes on veidi püüdlikum, siis ole valmis, et su magus amet lännu on. Ja eriti nõme selle juures see, et need laisad ongi kõige häälekamad. keegi hindab liiga kangelt või ei lasta järele teha, siis on esimene asi kuskile sotsmeediasse pasandama, et kiusatakse.

    2. sorryItsAHabit on

      Sama meetodit on ju kasutatud ka rakenduskõrghariduses. Olen isegi nii õppind 2013. aastal. Selle võtte oluline samm ongi ühtlustada ju eelnevaid teadmisi. Sisseastujate tase ja taust on ju nii erinev, et keeruline minna eriala õppima, kui ei saa elementaarsetest asjadest ühiselt aru. Pigem suund paremuse poole minu silmis. Ja on terve aasta aega mõelda, mis suunda tahad õppima minna.

    3. Every_Heron8699 on

      Tunnen paljusid kellel eriala oli valitud ja nüüd edukalt tegutsevad sellel alal. Kui tahan automaalriks ja saan tehnikuks, no väga erinevad erialad ikka! Miks peaks krutima mootoreid kui tahan värvida?

      Haridusminidteerium peksab jälle segast. Nagu ausalt ka.

      Selle 1a asemel saaks teha 2-3 nädalased tutvustavad kursused suvel.

      A jah, 3a vs 4a. Milleks???? Inimesed kes valivad kutseeriala tahavad kiiremas korras tööle saada. Miks peaks aasta raiskama niisama? See loob ebavõrdsust jälle, ala te lollimad ja peate kauem kooli olema.

      Minu lahendused oleksid.
      1. Tutvustamiskursused suvel
      2. Integreeritud kutseharidus. Mis see tähendab? 3 aastaga saad kesk+kutse ja siis +2 kus 2a praktikat/õpet ja saad 5nda taseme kätte. (See on töökohapõhine hetkel aga saaks seda tuunida, motivatsioon+lepingud töökohtadega)
      3. Lepingut töökohtadega (seoses sellega +2 asjaga) mis kindludtaks tööd/õpet.

      Lahendus see, et me saaks väga heal tasemel kutseõpputeid kes koheselt erialasele tööle läheks (v nohm nad juba oleks seal)

    4. VesperGilchrist on

      Täiesti mõistlik muudatus ju. Esimesel aastal valid üldise suuna ning seejärel alles töökojas ning tundides saad üleüldse teada, et millega tegu. Ja mis sind ennast huvitada võiks, mille peale kätt ja silma on.

      Oleks natuke naljakas eeldada, et näieks 9. klassi laps üleüldse teab, mis paljude erialade taga on või kuidas asjad praktiliselt välja näevad. Mina näiteks ei tea, mis on automaalri ja autoplekksepa vahe, ma peaks googledama. Loogiliselt oskan tuletada, et maaler värvib midagi ja plekksepp teeb mingeid keretöid (aga kas siis keretööde tegija ei saa autot värvida ka?!), aga sellega asi ka piirdub. Ja kes teab, töökojas võib selguda, et esialgu tahaks maalriks saada kuviade õppekava kirjelduste põhjal, aga plekksepa töö on lihtsalt palju põnevam või vastupidi.

    5. FluidBarracuda9177 on

      4 aastat kutsekat tundub täiesti jabur. Niikuinii nopitakse helgemad pead sageli juba esimese paari praktika ajal ettevõtete poolt tööle ära ja haridus jääb poolikuks. Lisa-aasta vähendab motivatsiooni lõpuni pingutada, et paber kätte saada, veelgi enam.

    6. Sea-Bedroom596 on

       Meil tahetakse, et poolel elanikkonnast oleks kõrgharidus. Isegi põhikooli lõpetaja saab aru, et pool elanikkonnast pole oma võimete osas selleks suutlikud – reaalselt on tulemuseks see, et tase tõmmatakse kõvasti alla ja päeva lõpuks pole kellegil konkurentsivõimelist kõrgharidust. Sealjuures pole tööturul mitte mingit vajadust sellise massi kõrgharitute järgi. 

      Teisele poolt elanikkonda tahetakse kutseharida. Kutsehariduses häid erialasid on piiratud ja kõik sinna ei mahu. Samas on erialasid kus on alatäitumine. Mõlemal juhul on üsna suur põhjus selleks – olukord tööturul. 

      Nüüd saab kutsekas ka küsitavad erialad täis lüüa ning loota, et rahvas käib kuidagi lõpuni ära. 

      See saab lõppeda ainult sellega, et meil on ainult paberil “haritud ühiskond” praktikas vaatab vastu aga täiesti kasutu paberi omanike kamp.

      Hariduse eesmärk pole selles, et kusagil ELi tabelis olla kõrgemal kohal. 

      Hariduse eesmärk peaks olema ikka selles, et inimesed kellel on huvi ja võimed, saaks end maksimaalselt teostada ning ühiskonnal oleks vajalikud spetsialistid. 

      Ma töötan insenerina ja pole seniajani kohanud spetsialisti, kellel puudub tõsisem ja sügavam huvi valdkonna vastu. 

      Kuidas praegune haridusministeeriumi tegevus kumbagi tagab, jääb aga täiesti arusaamatuks. 

    Leave A Reply