Studente di scienze politiche: gli slogan non fanno figli e non sollevano dalla responsabilità i decisori. È richiesta onestà intellettuale
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120440057/riigiteaduste-tudeng-loosungid-ei-sunnita-lapsi-ega-vabasta-otsustajaid-vastutusest-vaja-on-intellektuaalset-ausust
di Abhorrent_Appeal_745
6 commenti
Peistpinni, palun!
vb peaks riigi propageerima ja toetama spermadoonorite abil saadud lapsi ja tõstma üksikemadele toetuseid, mis asendaksid puuduvat isa.
Väga õige artikkel.
Ka siin redditis on välja paistnud mitmete tegelaste, kes kõige aktiivsemalt iibetõstmist propageerivad, soovimatus sünnitusealistelt naistelt, kel lapsi pole, küsida, et mida nood tahaksid, et otsustada lapsi saada.
Tüütu liberastlik möla, mille võib kokku võtta “konsssservatiivid pahad, iive (nagu ka kõik muu) on just täpselt *confirm my priors* tüüpi probleem ning lahenduseks tuleb teha kõike, mida ma alati olen tahtnud teha – liberastide kogupakett.”
Ning samal ajal pärismaailmas on Iisraelis iive positiivne, sest jonnakad juudid otsustasid, et kiusu pärast ei sure me välja.
Tänapäeva netipõlvkonna noori on varitsemas mustmiljon erinevat tähelepanuröövlit, mis kõik vanemluse teelt kõrvale ahvatlevad, olgu siis karjääriga, haridusega, arvutimängudega või veel saja asjaga. See on igas arenenud riigis samamoodi.
Minu arust on liiga vähe räägitud sellest kuidas praegu riigiõigust või muud taolist õppivate karjäärinaiste laptopitöökohad saavad juba mõne aasta pärast olema AI-agentide poolt *hävitatud*.
Alama ja keskmise taseme valgekraede tööd kuivavad kokku nagu vesi. AI oskab palju paremini powerpointe genereerida, tõlkida, kalendrit täita, arveid kokku lüüa, diagnoose panna ja veel sadat asja teha.
Pakun et koduperenaise roll hakkab au sisse tõusma tuimalt seepärast, et suuremat osa karjäärinaiste töökohti pole tulevikus enam vaja.
Ma olen noor naine ja elu jooksul olnud paaris pühendunud suhtes, kõik on olnud muidu väga tore, kuid kunagi pole olnud seda tunnet, et mees oleks potentsiaalselt hea isa. Isegi, kui mees on omast arust ise tahtnud lapsi. Ikka on olnud nende meeste juures miski, mis on pannud mind õudusega aru saama, et nad tahavad last umbes nii, nagu laps tahab koera. Ja mulle jääb koera tagant koristamine. Vähe on mehi, kes mitte ei taha abstraktselt lapsi, vaid tahaksid olla ISA selle tegelikus tähenduses. Ja shout out kõigile isadele, kes on päriselt isad ja selle läbi oma perekonnale asendamatud. Äkki on asi selles, et oleme kõik noored ja mehed küpsevad kauem vms, aga minul ongi praegu ideaalne lapsesaamisaeg (20ndate keskpaik).
Mina tervitaksin kahe käega, kui ma saaksin teha lapsesaamise valiku täiesti mehest sõltumata. Näiteks nii, et oleks spermadoonor, hiljem teistest emadest koosnev toetusring ja üldse teiste naistega koostöö laste hoidmisel jt kohustustel, sõim, lapsehoid sh aeg-ajalt üleööhoid, jms. Ma ausalt võiksin sellistel tingimustel kohe lapse saada. Mis siis, kui “üksikemaduse” asemel saaks tekkida “koosemadus” – maailmavaateliselt enamvähem klappivate emade koostöö?
Midagi on selle juures, kuidas me naisi lapsest peale kasvatame, mis paneb enamikku neist intuitiivselt aru saama, millal miski on valesti, ja sekkuma (lapsel vaja mähe vahetada, köök vaja koristada jms). Milline kergendus see oleks, kui ma saaksin teisi sellisel viisil aidata ja mind aitaks ka keegi.
Igasugused vanemate meeste arvamused selle kohta, miks lapsi ei tule (nutitelefon võtab tähelepanu ära, liiga vähe aega eraeluks, madal sissetulek) jätavad mind kuidagi külmaks. Realistlikult on need mõistlikud argumendid, aga… minu meelest on kusagil sügavamal ikkagi päris põhjus seotud meeste-naiste suhetega. Kui on armastus ja usaldus, siis tulevad lapsed igasugustes tingimustes. Ütleme nii, et pervod hooldekodudes, whatsappi gruppides, prantsuse sarivägistajad, epsteinid (kõik näited viimasest aastast) ei aita iibele kaasa. Olen nii õnnelik, et ohvrite kannatusi ei vaikita maha, aga miks ometi ei võta mehed teisi mehi vastutusele? Muidu paraku jääb halb märk kõigile külge.