
Nel quarto trimestre dello scorso anno i posti vacanti erano 8.553, la cifra più bassa degli ultimi cinque anni. Allo stesso tempo anche il numero dei posti di lavoro occupati è sceso al di sotto del livello degli ultimi anni.
Nel quarto trimestre il numero totale dei posti vacanti e occupati ammontava a poco meno di 584’000. I posti vacanti rappresentavano l’1,5% di tutte le posizioni e il numero maggiore riguardava l’istruzione (1.435) e il commercio all’ingrosso e al dettaglio (1.431).
Il numero di persone che hanno lasciato il lavoro su iniziativa del datore di lavoro (6.074) è stato di 631 unità inferiore rispetto al quarto trimestre del 2024. Il numero di persone che hanno lasciato il lavoro in questo modo rappresentava quasi il 14% di tutti coloro che hanno lasciato il lavoro. “Il maggior numero di persone che hanno lasciato il lavoro è avvenuto nel settore del commercio all’ingrosso e al dettaglio (6.553 dipendenti)”, ha spiegato Vaikmets, aggiungendo che la libera circolazione avviene soprattutto nel mercato del lavoro, cioè i dipendenti lasciano principalmente su loro richiesta.
Oltre al commercio all’ingrosso e al dettaglio, molti lavoratori hanno abbandonato anche l’industria manifatturiera (6126). Ci sono stati meno licenziamenti in settori con meno lavoratori, come quello minerario e quello dell’elettricità, del gas, del vapore e dell’aria condizionata.
Nell’ultimo trimestre dello scorso anno, circa tre quarti ovvero il 75,4% di tutte le posizioni vacanti si trovavano nella contea di Harju. I posti vacanti erano l’8,3% nella contea di Tartu, il 3,8% nella contea di Pärnu e il 2,4% a Ida-Virumaa. “Il mercato del lavoro dell’Estonia è fortemente concentrato nella contea di Harju e la maggior parte delle nuove opportunità di lavoro nascono vicino alla capitale," Ha detto Vaikmets. “Tartumaa è un altro chiaro centro, e la percentuale di posti vacanti nelle restanti contee è molto più bassa, il che indica uno squilibrio regionale," ha aggiunto.
https://www.aripaev.ee/uudised/2026/03/10/vabade-ametikohtade-arv-langes-viimase-viie-aasta-madalaimale-tasemele
di Sotsiaalliberaal
2 commenti
Statistikaameti graafik vabade ametikohtade kohta:
https://preview.redd.it/oixpt7id86og1.png?width=1200&format=png&auto=webp&s=bb322a3036806aa86282050e3b27a2fbb9d7508c
IMHO tekib omaette küsimus: kui nii vabade kui hõivatud ametikohtade arv on langustrendis, kas on meil tõesti vaja suurendada välismaalaste töörännet, nagu taotleb praegu Riigikogu menetluses olev valitsuse eelnõu? Eelnõu toetajatest ettevõtjate jutud töökäte nappusest ei lange eriti kokku selle pildiga – mõnedes valdkondades ongi rohkem vabu ametikohti, aga tööturul tervikuna on neid vähemaks jäämas.
Lisaks ka Lumoniri peaökonomisti Lenno Uusküla kommentaar:
>**Lenno Uusküla: viimane aasta ei ole toonud hõive mõttes positiivseid arenguid, pigem vastupidi**
>Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul paistab statistikaameti värsketest numbritest, et vabade ametikohade arv langes eelmise aasta neljandas kvartalis ligi 8550ni **mis on väiksem kui viimase viie aasta jooksul**, kus ta on olnud 9000 ja 13000 vahel. Vabande ametikohade määr on 1,5 protsenti, olles olnud 2,1 protsenti 2022. aastal.
>Samuti on langenud hõivatud ametikohade arv 575 000ni, mis on samuti madalam viimaste aastate tasemest. “**Hõive on Eestis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel, kuid viimane aasta ei ole toonud hõive mõttes positiivseid arenguid, pigem vastupidi.** Samas jälle kuna majandus ei ole kasvanud, siis liigne töötajate hoidmine on pigem majandusele ohtlik ning ei aita majandusest tervikuna tootlikkust parandada,” märgib Uusküla.
>Samuti on langenud tööle võtnud töötjate arv, mis on jõudnud 35 800ni. Viimati oli madalam väärtust sellest aastal 2015. Samas on kvartalinäitajad külaltki hüplikud, ning pikemadi järeldusi sellest teha ei saa.
>“**Tööturu nõrgad numbrid lähevad kokku eelmise aasta viimase kvartali majanduse väikese languse numbriga võrreldes varasema kvartaliga,**” ütles Uusküla. “Väljavaade on küll veidi optimistlikum, kuid **geopoliitiline ebakindlus maailmas jätkub, ning pigem on tulemas halbu uudiseid, kuid häid. Samuti ei ole Eestil selget sihti, kuidas oma olukorda parandada**.”