>„Ma vaidlustan kindlasti,“ ütleb riigikogu majanduskomisjoni nõuniku kohalt vallandatud Piia Schults. „Sest ma tõesti tunnen, et järgisin kõiki reegleid ja andsin endast parima. Ja kui mõni kolleegidest ütleb, et oleks suutnud rohkem anda, siis müts maha.“
>Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht otsustas Piia Schultsi vallandada pärast seda, kui detsembris vastu võetud hasartmängumaksu seaduse eelnõusse jäi sisse viga, mille tõttu jääb riigil saamata suur summa raha.
>Habicht heidab ametnikule ette hooletust. Aga ka seda, et ametnik meenutas Eesti Ekspressile, kuidas ta hoiatas poliitikuid ja teisi ametnikke, et kasiinoseadusega kiirustades võivad sinna vead sisse jääda. Schultsi hoiatust kuulda ei võetud. Habichti hinnangul rikkus ametnik ajakirjanikuga suheldes lojaalsuskohustust.
>„Ma koordineerisin enne avalike suhete osakonnaga,“ sõnab Schults. Avalike suhete osakond intervjuu andmist ei keelanud. „Seal leiti, et seda pole mõistlik läbi nende kommunikeerida, sest need on tehnilised asjad. Mulle öeldi, et ma peaksin kirjeldama oma tööprotsesse ja seda ma tegin. Ma tõesti ei osundanud kellegi süüle.“
>Antero Habicht on enda sõnul võimaliku kohtuvaidlusega arvestanud. „Kui sellise kaasuse puhul inimesele distsiplinaarkaristuse määramine kohtus ei kanna, siis peaksid poliitikud vaatama avaliku teenistuse seadusele otsa ja mõtlema, mis nende sätete mõte on,“ sõnas Habicht läinud nädalal. „See säte oleks niimoodi sisutühi.“
>Pikemat intervjuud Piia Schultsiga saab lugeda kolmapäevasest Eesti Ekspressist.
KaurO on
Tegelt rumal olukord, inimene ütles, et ei jõua – so be it.
Siis on 101 asjapulka kelle ülesanne on põhimõtteliselt tagada, et seadusloome on kvaliteetne ja asjakohane.
Oli ka komisjon, kust see läbi käis, mis seda oleks pidanud eriti tähelepanelikult lugema.
Süüdi jääb see, kes ütles ausalt, et ei jõua ja põhimõtteliselt palus abi sellega.
Mu lemmikvastus: “Tuntakse ju muret, et kas vea tegemine on keelatud. Ütlen selgelt, et vea tegemine ei ole otseselt keelatud. Aga kindlasti ei tohi see olla otsene lohakus.” Tavalise inimesena tekib tunne, et vigu ei tohi teha, lastakse lahti. Kui selgitad juba varem, et pekkis on… lastakse lahti.
Emis_ on
Aus kah, jällegi ei suudetud vastutust võtta ja saadeti ametnik sitsima. Isegi kui oli täielikult ametniku süü siis ikkagi hääletavad poliitikud vastutavad (samuti), neil on mandaat millega kaasnevad eeldused ja kohustused vabaduste kõrval.
StateZestyclose1388 on
Kogu selle seaduse eestvedamjate punt tuleks lahti lasta. Piia on normaalselt tanki lükatud 😀
Careless_Pea5088 on
Edu kohtuteel,
karumommik on
Mis see tööprotsess nüüd on siis.
Kas Piia pidi kontrollima eelnõu korrektsust ja vettpidavust? Saan aru, et Jah.
Siis edasi läheb see kuhu? Ei lähe ju kohe seaduseks – selle ju kinnitab või allkirjastab keegi?
Kui allkirjastab, siis see on ju samuti nende tööülesannete sees – võtta vastu korrektseid asju. Või on nende vastutus null ja sisuliselt ongi nii, et nemad ei ole kohustatud ettesöödetud materjali läbi lugema ning süvenema?
6 commenti
>„Ma vaidlustan kindlasti,“ ütleb riigikogu majanduskomisjoni nõuniku kohalt vallandatud Piia Schults. „Sest ma tõesti tunnen, et järgisin kõiki reegleid ja andsin endast parima. Ja kui mõni kolleegidest ütleb, et oleks suutnud rohkem anda, siis müts maha.“
>Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht otsustas Piia Schultsi vallandada pärast seda, kui detsembris vastu võetud hasartmängumaksu seaduse eelnõusse jäi sisse viga, mille tõttu jääb riigil saamata suur summa raha.
>Habicht heidab ametnikule ette hooletust. Aga ka seda, et ametnik meenutas Eesti Ekspressile, kuidas ta hoiatas poliitikuid ja teisi ametnikke, et kasiinoseadusega kiirustades võivad sinna vead sisse jääda. Schultsi hoiatust kuulda ei võetud. Habichti hinnangul rikkus ametnik ajakirjanikuga suheldes lojaalsuskohustust.
>„Ma koordineerisin enne avalike suhete osakonnaga,“ sõnab Schults. Avalike suhete osakond intervjuu andmist ei keelanud. „Seal leiti, et seda pole mõistlik läbi nende kommunikeerida, sest need on tehnilised asjad. Mulle öeldi, et ma peaksin kirjeldama oma tööprotsesse ja seda ma tegin. Ma tõesti ei osundanud kellegi süüle.“
>Antero Habicht on enda sõnul võimaliku kohtuvaidlusega arvestanud. „Kui sellise kaasuse puhul inimesele distsiplinaarkaristuse määramine kohtus ei kanna, siis peaksid poliitikud vaatama avaliku teenistuse seadusele otsa ja mõtlema, mis nende sätete mõte on,“ sõnas Habicht läinud nädalal. „See säte oleks niimoodi sisutühi.“
>Pikemat intervjuud Piia Schultsiga saab lugeda kolmapäevasest Eesti Ekspressist.
Tegelt rumal olukord, inimene ütles, et ei jõua – so be it.
Siis on 101 asjapulka kelle ülesanne on põhimõtteliselt tagada, et seadusloome on kvaliteetne ja asjakohane.
Oli ka komisjon, kust see läbi käis, mis seda oleks pidanud eriti tähelepanelikult lugema.
Süüdi jääb see, kes ütles ausalt, et ei jõua ja põhimõtteliselt palus abi sellega.
Ja siis tagatippu on direktori intekas… nagu ta on [Riigikogu kantselei direktor: vallandatud ametnik proovis end meedias puhtaks pesta – Eesti Ekspress](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120443343/riigikogu-kantselei-direktor-vallandatud-ametnik-proovis-end-meedias-puhtaks-pesta)
Mu lemmikvastus: “Tuntakse ju muret, et kas vea tegemine on keelatud. Ütlen selgelt, et vea tegemine ei ole otseselt keelatud. Aga kindlasti ei tohi see olla otsene lohakus.” Tavalise inimesena tekib tunne, et vigu ei tohi teha, lastakse lahti. Kui selgitad juba varem, et pekkis on… lastakse lahti.
Aus kah, jällegi ei suudetud vastutust võtta ja saadeti ametnik sitsima. Isegi kui oli täielikult ametniku süü siis ikkagi hääletavad poliitikud vastutavad (samuti), neil on mandaat millega kaasnevad eeldused ja kohustused vabaduste kõrval.
Kogu selle seaduse eestvedamjate punt tuleks lahti lasta. Piia on normaalselt tanki lükatud 😀
Edu kohtuteel,
Mis see tööprotsess nüüd on siis.
Kas Piia pidi kontrollima eelnõu korrektsust ja vettpidavust? Saan aru, et Jah.
Siis edasi läheb see kuhu? Ei lähe ju kohe seaduseks – selle ju kinnitab või allkirjastab keegi?
Kui allkirjastab, siis see on ju samuti nende tööülesannete sees – võtta vastu korrektseid asju. Või on nende vastutus null ja sisuliselt ongi nii, et nemad ei ole kohustatud ettesöödetud materjali läbi lugema ning süvenema?