Mis on tänapäevane kodutööde maht? Omal ajal läks kohati pööraseks küll, 3 kontrolltööd 1 päevaga polnud haruldus, kuigi on isegi seadusevastane
Seetõttu hakkasin ka mõtlema hilisema koolipäeva alguse peale, et kas siis lõpeb ka hiljem, laps jõuab kooli, koju, teha ära kodutööd, ja kui on ka huviring siis sellist nö. “päris toksin tänaval kive” vaba aega ju ei jäägi… magama ja kõik
_Hellhammer_ on
>”Kui ma tulen täiskasvanuna pärast pikka päeva töölt koju, kas ma tahan kell seitse-kaheksa või kell üheksa võtta selle töö lahti ja hakata jälle kordama või ette valmistama järgmiseks päevaks,” arutles Kindsiko.
Tere tulemast õpetaja ellu. Paraku isegi kõikidel täiskasvanutel (ka need, kes ei ole õpetajad) ei ole seda luksust, et ei pea tööd koju kaasa võtma. Suurtemates koolides näiteks õpetajad peavad parandama kodutöid, kontrolltöid, tegelema lastevanemate kirjadega. Eesti keele ning matemaatikaõpetajatel on eriti raske kui eksamiperiood on. Kust koolipäeva jooksul võtab aineõpetaja selle aja, et 20+ kontrolltööd ära parandada?
>”Tehisharu on näidanud, kui palju me oleme ilmselt teinud läbi ajaloo üsnagi otstarbetuid kodutöid, kasvõi näiteks millestki kokkuvõtte tegemine mehaaniliselt. Näiteks referaat täna: kas seda üldse mõtet teha on?”
Siis küsiksin, et kas lugupeetud Kindsiko oskab seletada, mis on referaadi eesmärk ning milleks nede kirjutamist nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis nõutakse? “Tehisharu on näidanud”; Milline trendikas LLM siis nüüd kasutusel on? Kui ei täpsustata, mis, mida või kuidas, siis kogu see väide on ümmargune null.
Kõrvamärkusena, siis kas on ka paika pandud, et kui palju on palju? Kui õpilastel on minu õppeaine ainult kahel korral nädalas ning iga kord anna kodus õppida; kas see siis on palju
dustofdeath on
Kodutööd ei oma erilist väärtust. Ãœlivähesed “õpivad” midagi nendest, teised üritavad kuidagi läbi saada, tehakse hommikul teiste pealt vms.
Kes juba aru saab, sellel on lihtne – lihtsalt tuim täitmine.
Kes aru ei saa – ei saagi sellest aru ilma juhendamiseta.
Lisaks on need õpetajatele lisakoormus peale tööd.
Algklassides ehk on kasu – lihtsalt kirjutamise harjutamine nt mis tahab musklimälu.
Kui tundides kooli ajal ei suuda õpetada selgeks, siis on midagi õppeplaanis või õppetöös juba valesti.
Me jätkame ikka veel vana, aegunud õppesüsteemiga, mis ei arvesta aju väsimisega – mingist hetkest lihtsalt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Inimestel on erinev info omastamise oskus – mõned praktiliselt, teised lugedes või kuulates. Ja nii tekkisidki need 5lised ja 2lised. Õppe plaan toimib ainult ühele osale.
Puudub loogika õpe, tihti puhas “jäta meelde ja tee järgi” – ehk siis ei saagi aru, miks see toimis – aga paberil õige ja saad punkti kirja.
Kodutööga on sama probleem. Üldistatud, raamatu järgi, väsimisega ei arvesta.
imperfect_youngster on
Aga äkki lõpetaks siis üldse kõik kooliga seonduvad tegevused ära? Ärme sunni õpilasi millekski, pole vajada lugeda, kirjutada ega kriitilist mõtlemist. Varsti pole ju ka eksameid, miks me siis üldse mingisugust õpipädevust mõõdame. Teeme koolid täiesti vabatahtlikuks (sh. kõik kooliastmed), sest me nii kui nii kaotame igasugused mõõdupuud ära.
Kümmekond aastat tagasi oli täiesti võimalik ilma kodutöödeta aega nautida, kui sa lihtsalt panid tunnis tähele ja tegid õigeid tegevusi õigel ajal. Ei, selleks ei pidanud olema täielik oivik, et kodutööd oleks enne järgmist tundi tehtud. Ei olnud ka mina mingi kuldmedalist ja viieline, aga asjad olid korras suures plaanis. Jäi aega ka hobitegevusteks. Tekib järjest rohkem küsimusi mida nende lastega seal koolis siis nii kohutavat tehakse, et kohe mitte millekski pole aega ega jõudu. Lapse “töö” ongi ennekõike koolis käia ja õppida, et temast ei saaks täielik lauajalg. Pole imo palju palutud, et selleks pingutama peaks.
redditfreddit090 on
wat, average tegelane on päevast 4h hõivatud scrollimisega 😀 tal ei jää isegi söömiseks aega.
5 commenti
Mis on tänapäevane kodutööde maht? Omal ajal läks kohati pööraseks küll, 3 kontrolltööd 1 päevaga polnud haruldus, kuigi on isegi seadusevastane
Seetõttu hakkasin ka mõtlema hilisema koolipäeva alguse peale, et kas siis lõpeb ka hiljem, laps jõuab kooli, koju, teha ära kodutööd, ja kui on ka huviring siis sellist nö. “päris toksin tänaval kive” vaba aega ju ei jäägi… magama ja kõik
>”Kui ma tulen täiskasvanuna pärast pikka päeva töölt koju, kas ma tahan kell seitse-kaheksa või kell üheksa võtta selle töö lahti ja hakata jälle kordama või ette valmistama järgmiseks päevaks,” arutles Kindsiko.
Tere tulemast õpetaja ellu. Paraku isegi kõikidel täiskasvanutel (ka need, kes ei ole õpetajad) ei ole seda luksust, et ei pea tööd koju kaasa võtma. Suurtemates koolides näiteks õpetajad peavad parandama kodutöid, kontrolltöid, tegelema lastevanemate kirjadega. Eesti keele ning matemaatikaõpetajatel on eriti raske kui eksamiperiood on. Kust koolipäeva jooksul võtab aineõpetaja selle aja, et 20+ kontrolltööd ära parandada?
>”Tehisharu on näidanud, kui palju me oleme ilmselt teinud läbi ajaloo üsnagi otstarbetuid kodutöid, kasvõi näiteks millestki kokkuvõtte tegemine mehaaniliselt. Näiteks referaat täna: kas seda üldse mõtet teha on?”
Siis küsiksin, et kas lugupeetud Kindsiko oskab seletada, mis on referaadi eesmärk ning milleks nede kirjutamist nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis nõutakse? “Tehisharu on näidanud”; Milline trendikas LLM siis nüüd kasutusel on? Kui ei täpsustata, mis, mida või kuidas, siis kogu see väide on ümmargune null.
Kõrvamärkusena, siis kas on ka paika pandud, et kui palju on palju? Kui õpilastel on minu õppeaine ainult kahel korral nädalas ning iga kord anna kodus õppida; kas see siis on palju
Kodutööd ei oma erilist väärtust. Ãœlivähesed “õpivad” midagi nendest, teised üritavad kuidagi läbi saada, tehakse hommikul teiste pealt vms.
Kes juba aru saab, sellel on lihtne – lihtsalt tuim täitmine.
Kes aru ei saa – ei saagi sellest aru ilma juhendamiseta.
Lisaks on need õpetajatele lisakoormus peale tööd.
Algklassides ehk on kasu – lihtsalt kirjutamise harjutamine nt mis tahab musklimälu.
Kui tundides kooli ajal ei suuda õpetada selgeks, siis on midagi õppeplaanis või õppetöös juba valesti.
Me jätkame ikka veel vana, aegunud õppesüsteemiga, mis ei arvesta aju väsimisega – mingist hetkest lihtsalt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Inimestel on erinev info omastamise oskus – mõned praktiliselt, teised lugedes või kuulates. Ja nii tekkisidki need 5lised ja 2lised. Õppe plaan toimib ainult ühele osale.
Puudub loogika õpe, tihti puhas “jäta meelde ja tee järgi” – ehk siis ei saagi aru, miks see toimis – aga paberil õige ja saad punkti kirja.
Kodutööga on sama probleem. Üldistatud, raamatu järgi, väsimisega ei arvesta.
Aga äkki lõpetaks siis üldse kõik kooliga seonduvad tegevused ära? Ärme sunni õpilasi millekski, pole vajada lugeda, kirjutada ega kriitilist mõtlemist. Varsti pole ju ka eksameid, miks me siis üldse mingisugust õpipädevust mõõdame. Teeme koolid täiesti vabatahtlikuks (sh. kõik kooliastmed), sest me nii kui nii kaotame igasugused mõõdupuud ära.
Kümmekond aastat tagasi oli täiesti võimalik ilma kodutöödeta aega nautida, kui sa lihtsalt panid tunnis tähele ja tegid õigeid tegevusi õigel ajal. Ei, selleks ei pidanud olema täielik oivik, et kodutööd oleks enne järgmist tundi tehtud. Ei olnud ka mina mingi kuldmedalist ja viieline, aga asjad olid korras suures plaanis. Jäi aega ka hobitegevusteks. Tekib järjest rohkem küsimusi mida nende lastega seal koolis siis nii kohutavat tehakse, et kohe mitte millekski pole aega ega jõudu. Lapse “töö” ongi ennekõike koolis käia ja õppida, et temast ei saaks täielik lauajalg. Pole imo palju palutud, et selleks pingutama peaks.
wat, average tegelane on päevast 4h hõivatud scrollimisega 😀 tal ei jää isegi söömiseks aega.