Meil viimased 30 aastat kallim olnud ja nüüd lohutame ennast sellega, et 10 aasta pärast VÕIB neil olla kallim. Tule taevas appi..
Repulsive-Quality684 on
KLIIMAMINISTEERIUM TELLIS SELLE UURINGU?
Kas Eestis on mingi portaal ka kust saab vaadata, kes kellelt kui suure avaliku raha eest “uuringuid” tellib?
Over-Hour-8010 on
Esiteks
>Oluline on märkida, et uuring ei vaadelnud lõpphinda ehk seda summat, mida inimesed näevad oma elektriarvel koos võrgutasudega.
Teiseks (tumedalt minu rõhutus)
>Kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel rääkis ERR-ile, et muuhulgas selgus uuringust see, et juba kümne aasta pärast **võib börsielekter** olla Soomes kallim kui Eestis.
Nõunikuhärra võttis ühe killukese uuringust ja üritab seda võimendada. Meil aga kasvatavad elektriarveid palju just võrgutasu ja muud kaasnevad lisatasud. Muuseas, võrgutasu tõuseb juba jälle selle aasta 1. juunist.
riisikas on
Huvitav kuidas Soomes tuumajaamad turule mahuvad, kui seal nii odav elekter on koguaeg?
euphoricscrewpine on
Andrus Ansip lubas 2006. aastal, et Eesti jõuab 2021. aastaks Euroopa Liidu 5 rikkama riigi hulka. Tänaseks oleme kukkunud majapidamiste ostujõu osas sisuliselt EL’i viimasele kohale. Kas see on umbes samasugune uuring?
toreon on
Siin kommentaarides saab uuring küll palju kriitikat, aga tegelikult tundub see olevat samm päris energiapoliitikast, mida meie maal ei ole juba pikalt nähtud.
Soome hinna võimaliku kallinemise mõte ei ole selles, et “varsti on meil odavam kui soomlastel, lohutage end” – soomlaste hinna ajab (eeldatavasti) üles nõudlus, mis mõjub majandusele hästi. Avastus on hoopis selles, et meil ei pruugi pikaajaliselt olla mõistlik ehitada oma süsteem üles selliselt, kus me enamuse elektrist impordime soomlastelt, sest eeldame, et sealt saab alati odavalt. Nii ei pruugigi meil olla mõistlik matta sadu miljoneid maksumaksja raha kolmanda kaabli ehitamiseks Soome. Mäletatavasti oli energiakriisi alguses see esimene “lahendus”, mille valitsus välja käis. Tegelikult on igati mõistlik keskenduda oma tootmisele – mis arvestab meie enda vajadustega kõige enam ja on kõige paremini meie julgeolekule vastav. Eriti olukorras, kus me juba täna oleme EL-i üks kõige enam elektriimpordist sõltuv riik.
Samuti käsitletakse muid kuumi teemasid – võimalik tuumajaam ja Paldiski pumpsalvestus. Kuna mõlemad projektid jahivad tegelikult hiigeldotatsioone ja muid maksumaksja rahast sõltuvaid toetusskeeme, siis peabki lihtsalt riik ise need arvutused läbi tegema, mitte jääma soovmõtlemisse kinni.
snakesnake9 on
Olles erinevate prognoosidega enamus oma karjäärist tegelenud, siis ma panen väga vähe, kui et üldse mitte, rõhku sellistele väidetele.
7 commenti
Meil viimased 30 aastat kallim olnud ja nüüd lohutame ennast sellega, et 10 aasta pärast VÕIB neil olla kallim. Tule taevas appi..
KLIIMAMINISTEERIUM TELLIS SELLE UURINGU?
Kas Eestis on mingi portaal ka kust saab vaadata, kes kellelt kui suure avaliku raha eest “uuringuid” tellib?
Esiteks
>Oluline on märkida, et uuring ei vaadelnud lõpphinda ehk seda summat, mida inimesed näevad oma elektriarvel koos võrgutasudega.
Teiseks (tumedalt minu rõhutus)
>Kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel rääkis ERR-ile, et muuhulgas selgus uuringust see, et juba kümne aasta pärast **võib börsielekter** olla Soomes kallim kui Eestis.
Nõunikuhärra võttis ühe killukese uuringust ja üritab seda võimendada. Meil aga kasvatavad elektriarveid palju just võrgutasu ja muud kaasnevad lisatasud. Muuseas, võrgutasu tõuseb juba jälle selle aasta 1. juunist.
Huvitav kuidas Soomes tuumajaamad turule mahuvad, kui seal nii odav elekter on koguaeg?
Andrus Ansip lubas 2006. aastal, et Eesti jõuab 2021. aastaks Euroopa Liidu 5 rikkama riigi hulka. Tänaseks oleme kukkunud majapidamiste ostujõu osas sisuliselt EL’i viimasele kohale. Kas see on umbes samasugune uuring?
Siin kommentaarides saab uuring küll palju kriitikat, aga tegelikult tundub see olevat samm päris energiapoliitikast, mida meie maal ei ole juba pikalt nähtud.
Soome hinna võimaliku kallinemise mõte ei ole selles, et “varsti on meil odavam kui soomlastel, lohutage end” – soomlaste hinna ajab (eeldatavasti) üles nõudlus, mis mõjub majandusele hästi. Avastus on hoopis selles, et meil ei pruugi pikaajaliselt olla mõistlik ehitada oma süsteem üles selliselt, kus me enamuse elektrist impordime soomlastelt, sest eeldame, et sealt saab alati odavalt. Nii ei pruugigi meil olla mõistlik matta sadu miljoneid maksumaksja raha kolmanda kaabli ehitamiseks Soome. Mäletatavasti oli energiakriisi alguses see esimene “lahendus”, mille valitsus välja käis. Tegelikult on igati mõistlik keskenduda oma tootmisele – mis arvestab meie enda vajadustega kõige enam ja on kõige paremini meie julgeolekule vastav. Eriti olukorras, kus me juba täna oleme EL-i üks kõige enam elektriimpordist sõltuv riik.
Samuti käsitletakse muid kuumi teemasid – võimalik tuumajaam ja Paldiski pumpsalvestus. Kuna mõlemad projektid jahivad tegelikult hiigeldotatsioone ja muid maksumaksja rahast sõltuvaid toetusskeeme, siis peabki lihtsalt riik ise need arvutused läbi tegema, mitte jääma soovmõtlemisse kinni.
Olles erinevate prognoosidega enamus oma karjäärist tegelenud, siis ma panen väga vähe, kui et üldse mitte, rõhku sellistele väidetele.