Ligi: Dobbiamo liberarci della fobia delle energie rinnovabili | Estonia

targad on öelnud, et kivisöe reform (praeguste narva elektrijaamade ümberehitus) on 1/3 uue energia (tuulik/päike) ehituse raha

challenge me plz!

Vaatame üle siis meie lemmik-deluluministri järjekordsed pärlid.

Kuigi Eesti majandus on siiani väiksem kui 2021. aastal, olles sellega jätkuvalt 2020ndate kõige nõrgem EL-i majandus ja kuuludes ka maailma kehvikute sekka, siis Jürgeni arvates oleks “kõik hästi” isegi siis, kui majanduskasv jääks jälle alla 1%:

>**Jõuame tegelikult mõlema juurde, aga ma tahtsin juhtida tähelepanu, et ka rahandusministeeriumi enda negatiivne prognoos ütleb 0,8 protsenti. See oleks ikka väga hapu lugu.**

>Ta oli ikkagi plussis. Väga hapu ikkagi ei ole.

Ja jätkuvalt Jürgeni lemmik, võtta ajaloost kõige ekstreemsemad sündmused ja siis sellega võrreldes järeldada, et meil ongi alati asjad ainult hästi:

>Inimesed, kes on päriselu natuke aega näinud, teavad, kui meil lühikese ajaga kukkus SKP 40 protsenti – ja see kukkus ka masu ajal järsult, aastaga oli see 14 protsendi kandis, inflatsioon oli üle 1000 protsendi siis, kui mina lapsi kasvatasin – , siis mina ütlen küll, et kui see majanduskasv praegustes rahvusvahelistes oludes realiseerub, siis ei maksa üle põdeda. Rohkem tasub mõelda sellele, kuidas rahu ja kindlustunne tagasi tuleks, aga mitte, et me oleme nüüd 0,8-protsendise majanduskasvu juures suures hädas.

Jürgen on küll väga-väga mures Eesti megadefitsiidi pärast, mille on kõik põhjustanud muidugi Putin-Trump-EKREIKE jt, aga maksuküüru kaotamine oli ikkagi hea idee. Meie ideed on supervägevad, isegi kui eelarve rekorddefitsiiti lükkavad, kõik teised on aga populistid.

>**Poliitikute süüdistusi on lihtne pareerida. Eesti Pank ütleb, et võlakasvu jätkumine teeb neile muret ja nad ei näe plaani, kuidas sellest välja tulla.**

>Absoluutselt, mulle teeb ka muret. Ma arvan, et see sööb mind isiklikult, sest minu standard on olnud struktuurse ülejäägiga eelarved.

Ja muidugi, igasuguse vastutuse kõrvale juhtimine. Eesti energiapoliitika ebaõnnestumises ei olegi süüdi valitsus, vaid hoopis “taastuvenergiafoobne” rahvas, keda kütavad üles populistid:

>Taastuvenergeetika suhtes ei tasu nalja teha. See kõik on seotud energiaturg. Me peame taastuvenergiafoobiast lahti saama. Me oleme küsitluste järgi üks kliimaükskõiksemaid rahvaid Euroopas ja see on masendav. Populaarsed erakonnad kütavad seda – nad tahavad, et me maksaksime kinni fossiilikulu, aga ei luba asendust.

Mitte sõnagi sellest, kelle otsusel pandi kinni üle poole Eesti elektritootmisest (põlevkivi), muutes piirkonna suurima elektrieksportija suurimaks importijaks. Kuidas Eesti nüüd impordib kallilt (talvine, hommikune ja õhtune aeg), aga ekspordib odavalt (päike, kui ka naabritel seda jagub). Mitte sõnagi sellest, miks Leedus on suudetud tuuleparke rajada kordades rohkem kui Eestis. Nagu kõrgetes hindades, on nüüd ka energiaprobleemides süüdi abstraktselt rahvas.

Jah, meil on EKRE oma räuskava poliitikaga, kes kohalikul tasandil üritab saboteerida taastuvenergiat. Aga see ei ole tegelik põhjus, miks taastuvenergia areng on sisuliselt seiskunud. Põhjus on ikkagi selles, et valitsuse energiapoliitika jõudis ummikusse – turu iseeneslikku paikapanemist, mida Reformierakond on aastakümneid propageerinud, ei toimunud ja kui valitsus hakkas siis toetusskeeme välja mõtlema, siis aastaid lähtuti soovmõtlemisest, kus Eesti elektritarbimine mitmekordistub ja seetõttu võime miljardeid taguda toetustesse, kuni ühel hetkel saadi aru, et need on siiski täiesti ebarealistlikud, mistõttu vähempakkumised tühistati. Seega on tegemist 100% valitsuse enda möödapanekutega. Aga lihtsam on ju rahvast ja populiste ja ükskõik keda kolmandat süüdistada.

Siin oleks veel mitu lehekülge kommenteerida, aga mu kommentaar muutuks siis veel tüütumalt pikemaks.

See kinda tõsi tho. Mõndadel inimestel on reaalne ebarasioaalne hirm tuulikute vastu.