Sono arrivato a questa idea perché l’avvento di Open AI e LLM è molto costoso, ad es. tirato su le memorie (2x16gb DDR4 che costavano 96 euro qualche anno fa ora sono 400 euro, ecc.). Mi ha fatto pensare, è solo il diesel che arriva attraverso lo stretto di Hormuz o c’è di più in questa tana del coniglio di quanto sembri?
Ho creato l’argomento per vedere se sto impazzendo e pensando troppo o se le cose vanno davvero così male come le mie cose veloci "indagine" ha iniziato a mostrare. Mi sono preso una breve pausa per non lamentarmi ulteriormente in questo momento.
La mia idea è cioè che il diesel sia qualcosa che tutti possono vedere e toccare oggi, domani e ieri. Ma quali sono le cose che oggi e domani non tocchiamo direttamente o non vediamo come potrebbero influenzare qualcosa.
Durante la produzione del gasolio viene rilasciato un gas chiamato elio. È carino, ma che rapporto c’è con tutto questo? Vale a dire, una parte molto grande di questo elio viene trasportata dalle navi attraverso lo Stretto di Hormuz e direttamente alla produzione. Vale a dire, viene utilizzato come ausilio nella produzione di semiconduttori. È difficile da conservare perché fuoriesce da ogni contenitore, ma qualcosa può ancora essere conservato. Nel quadro generale, tuttavia, si tratta di una catena di fornitura che va essenzialmente direttamente dalla nave alla produzione. Con questo i vostri dispositivi Samsung, Apple e le macchine da caffè Jura saranno sostanzialmente pronti. Se non è più possibile produrre o se la produzione diminuisce, i prezzi aumenteranno e ciò avrà un effetto molto negativo sull’economia.
Va bene. Cos’altro? Questo vb non è la fine del mondo al momento. Ho continuato a scavare.
Fertilizzante. Produzione alimentare.
Anche circa il 20-30% del fertilizzante proviene da lì ed è in qualche modo correlato agli stessi argomenti precedenti (non sono un chimico, ma lì è diventato troppo complicato per me). Se non sarà più possibile fornire fertilizzanti sufficienti, è logico comprendere che la disponibilità di cibo diminuirà. Si produce meno, i prezzi salgono ancora, dove c’è carestia diventa ancora peggio.
Ora, per quanto mi riguarda, sono arrivato all’idea che il 96,4% dei camion pesanti in Europa funzionano a diesel. Se non avessimo più il diesel, come farà il trattore a coltivare il campo o come farà questo cibo ad arrivare dalla produzione al negozio o alla nostra tavola?
Secondo l’Estonian Stock Center, abbiamo ca. Scorte di gasolio per 1-2 mesi, alcune delle quali probabilmente sono già state messe in funzione per mantenere artificialmente i prezzi un po’ più bassi.
Non sono andato oltre da qui adesso, sta già andando in un bel circolo.
Sono davvero sulla strada sbagliata e sto mettendo completamente la lampada? Oppure c’è qualcosa qui che al momento non ci viene detto nel quadro generale, o viene fatto in modo marginale e poco o non riusciamo a notarlo?
Alcuni riferimenti mostrano anche che stavo davvero cercando qualcosa.
Reuters: La carenza di elio ha già iniziato a influenzare le catene di approvvigionamento tecnologico.
https://www.reuters.com/world/asia-pacific/helium-shortage-has-started-impacting-tech-supply-chains-execs-say-2026-03-26
Reuters: Le perturbazioni di Hormuz colpiscono contemporaneamente i mercati dei fertilizzanti e dei carburanti; Reuters ha sottolineato che circa un terzo del commercio di fertilizzanti passa attraverso questo corridoio.
https://www.reuters.com/sustainability/iran-wars-impact-fertilizer-fuel-2026-04-09
Riferimento del camion: https://www.acea.auto/files/ACEA_Report_-_Vehicles_on_European_roads_2025.pdf
Cosa ne pensi? Grazie anche per aver letto.
Probleem Iraaniga on palju suurem, kui sa oskad arvata. Diisel on sisuliselt meelepete. Follow me to the rabbit hole…
byu/entunaator inEesti
di entunaator
21 commenti
10% Maailma alumiiniumist tuleb ka läbi Hormuzi väina ja Euroopa impordib 20% oma alumiiniumist sealt
A mis siis juhtub kui diisel üldse maailmast otsa saab?
Järgmine kuu postitad, et nägid esimest lumikellukest?
Soovitan filmi Alien, kolmandat osa, seal oli see Murphi…
Muide kellel talvekummid ostmata autole siis tasub ära osta.
Tähtsam küsimus on selles, kelle aktsiaid oleks viimane hetk osta enne kui need taevasse lendavad? Keegi raudselt saab sellest väga suurt kasu.
Ravimid..
Kui AI mull ka vaikselt põrmu langeb, siis paistab üks täiuslik torm siit. Midagi toredat tulemas ei ole lähitulevikus.
Ma arvan, et veider, et sa mõtled, et su mõttekäik on “hull” vms. Minu meelest suht üldteada, või peaks vähemalt olema, et kui kütuse transport on kinni, siis väga paljud sektorid on sellega uppis. Lisaks muud kaas- ja kõrvaltootmised. Lennukikütustest on isegi meedias päris palju räägitud.
Mina aga vaatan seda piirkonna kaarti ja mõtlen.. šeikidel ehitatud naftarahadega igasugu imevigureid, maailma kõrgeimaid ja kauneimaid ehitisi. Kas nad jäävadki nüüd lootma sellele väinale ja Iraani usaldama edaspidi, mis neid huup-pommitas? Ei usu. Küllap rajavad naftajuhtmed, raudteed ja kiirteed kiiremas korras teistesse sadamatesse, olgu see või läbi Araabia poolsaare.
Asjad lähevad kallimaks, sest on tarneahela probleemid. Ja nüüd ECB arvab, et kuna on inflatsioon, siis järelikult tarbitakse liiga palju ja virutab intressid ka veel üles. Tulemus on see, et ka laenud liisingud lähevad kallimaks millest tavaline inimene kannatab palju rohkem kui sellest, et ta uus arvuti kallim on või sellepärast et väetise hinnatõusu tõttu toit poes kallim on. Eluase ja autoliising on pea alati kõige suurem väljaminek.
Hormuz on veits halb, aga palju suurem probleem on see, kui ECB mõelda ei oska jälle. Tundub et tehakse sama viga mis koroona ajal kui investorite kaitseks baasintressimäärasid tõsteti tavalise inimese arvelt.
Traktor ja veokas jne saavad oma kütsi kätte eelisjärjekorras, see kes jala peab käima on jaetarbija.
Mis sellest Iraani diislist ikka taga nutta, kui maailmas on kokku lepitud (https://en.wikipedia.org/wiki/Net-zero_emissions) et 2030 oleme niikuinii juba ~~kommunismis, pthüi,~~ autovabaduses. Praegune olukord on lihtsalt katalüsaatoriks meie teekonnal tagasi muldonn.
Euroopa tarbimistest [10% LNG-d](https://ieefa.org/resources/strait-hormuz-disruption-would-jeopardise-10-europes-lng-imports) ja [<10% naftaprodukte](https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=EU_imports_of_energy_products_-_latest_developments) tuleb läbi Hormuzi väina. Ehk otseselt saadavuse kriisi meile ei teki, kui just praegused partnerid-müüjad ei otsusta Euroopa asemel Aasiasse müüma hakata. Hinnad püsivad ikkagi kõrged, sest naftaturg on ülemaailmne ja toornafta hind sõltub maailmaturuhinnast.
Muidugi lähevad kõik sisendhinnad üles, põllumajanduses saagikus võib langeda jne. aga Euroopas ei tohiks tekkida olukorda, kus meil asjad päris otsa saavad.
Jah. Probleem on tõsine ja Trumpi tänased väljaütlemised annavad tunnistust, et saab minna veel hullemaks. Ega siis Ukraina ilmaasjata Ust – Luga sadama ja viimati ka ühe Veremaa väetisetehase maatasa ei teinud. Hinnatõus on veel leebe lahendus. Mitte nii leebe on reaalne heeliumi, diisli, maagaasi ja väetise defitsiit. Diislidefitsiiti leevendab meil see, et Euroopa tehased on ehitatud ümber töötlema sama naftasorti, mida saab USA- st tarnida, samuti Norrast, aga Tallinn – Tartu neljarealise peagi algav ehitus läks kuu aega tagasi järsult kallimaks ja seda ehitavad ettevõtted ei pruugi enam plussi jääda, kuid lepingud on juba sõlmitud. Palju keerulisem on olukord aasiamaades, Hiinas, Jaapanis ja eriti Austraalias, mille rafineerimistehased saavad vastu võtta peamiselt ainult Hormuzi väinast tulevat naftat.
On, mis on – ei pea ennast lolliks muretsema ja jänkuauku hüppama.
Meil mitu sõda, konflikti ja katastroofi juba varsti kümme aastat.
>Kas ma olen väga valel teel ja panen täiesti lampi? Või on siin midagi, mida hetkel laias pildis meile ei räägita või tehakse seda muuseas ja vähe või ei oska me seda tähele panna?
Samsungist ja Jurast pole veel kuulnud räägitavat, aga muust sinu mainitust räägitakse küll. Väetised on teada teema ja lisaks veel on mõjutatud ka metallitööstus, sest seal kasutatakse väävlit, mis üllaülla, jälle tuleb Hormuzi kaudu.
Kütuse kohta on lennufirmad juba hoiatanud, et lennukikütuse varusid jätkub 3 nädalaks. Väga ei kutsu mingeid suviseid puhkusereise plaanima, ausalt öeldes.
Üldiselt ma arvan, et läheb sama rada pidi nagu koroonapiirangutega. Krutitakse vinti, kuni vähegi kannatab, aga lõpuks, something’s gotta give. Jah, kõik läheb ropult kallimaks. Ja siis veel kallimaks. Sa jääd ilma mõningatest vabadustest, nt ei saa soojale maale lennata ja poes on 5 sordi jahu asemel ainult üks sort ja see on kallis.
Aga lõpuks lõhkeb mõni ventiil. Nt, Trump võetakse maha või kukub ise (insuldi olevat kõlakate järgi juba saanud). Iraan lastaksegi puruks. Iraan laseb kõik naabrid puruks ja avastab siis, et nüüd on vähem inimesi, kellelt laevasõidu raha pressida. Keegi kusagil paneb Iisraeli laamendamisele käpa ette. Jne, vms.
Ootame ja vaatame.
Kõik hinnad hakkavad buumima.
Ei sa pole hulluks minemas aga soovitan rahuneda küll. Täpselt nii palju nagu meie tahame osta tahab Iraan ka müüa. Iraan juba ise pakkus EUle naftat euros müüa jne, ehk siis EU ühiselt on väga suur jõud kaubanduspartnerina.
“Nimelt, minu idee on selles, et diisel on midagi mida kõik näevad ja katsuvad täna-homme ja eile.”
Oi perse, pärast seda saavad minna mõtted ainult sügavamaks.
Olen sellest preppimise asjast siiamaani natuke nagu eemale hoidnud aga nüüd mõtlen küll, et võiks mingid varud sahvrisse asju ära varuda küll.