Share.

9 commenti

  1. hame2234 on

    Noortel on ju nii palju põhjuseid optimistlik olla tuleviku suhtes 🥰

  2. Intrepid-Ad-7673 on

    Heaoluühiskond ongi kasvulavaks igasugu lollustele. Meil on väga pikalt üsna hea elu olnud ja need noored kapikommunistid ei tea päris raskustest tegelikult midagi

  3. _Hellhammer_ on

    Kuidas on omavahel seotud neomarksism ning roheideoloogia? Teadlik ning säästlik tarbimine on järsku marksistlik?

    >Praegused üliõpilased pole kogenud nõukogude aja tühje poelette ega talongimajandust, nende jaoks on küllus iseenesestmõistetav normaalsus.

    Ok, boomer. Kas sellega siis saab kõike põhjendada, et kuna vanasti oli nii paha paha, siis olgu õnnelikud, et praegu on vähem paha paha?

    >Koolitundides ei õpetata enam, kuidas ja miks on oluline luua majandusse lisandväärtust, vaid kuidas hoida loodust, sest just puhas loodus on ju maailma olulisim väärtus, palju olulisem kui inimesed ise.

    Ehk siis hävitame loodust ning meie elukeskkonda, et osanikele lisandväärtust luua? Huvitav, kas autor saab aru, et inimene ei saa loodust mitte kunagi enda kontrolli alla.

    >Selline lähenemine on vale. Tagajärjena jõuavad ülikooli noored, kes usuvad, et ökoloogiline jalajälg on olulisem kui lisandväärtus töötaja kohta. Nad ei näe ettevõtjat kui ühiskonna edasiviijat, vaid kui ressursside raiskajat.

    Sest nii ongi. Ettevõtja ei ole mingi püha lehm ning ettevõtjana oleme ei ole ettekääne elukeskkonda laastada, et paar euri teenida.

    >Kui laseme koolides domineerida “vähem on parem” ideoloogial, siis riskime sellega, et järgmine põlvkond ei oskagi enam ühiskonda lisandväärtust luua, vaid ainult olemasolevat koomale tõmmata. Ja nii me vaeseks jäämegi.

    Ehk siis tarbimine arutult, tarbimine massiliselt, tarbime seda, mida meil tegelikult vaja ei ole?

    See on minujaoks täiesti arusaamatu, kuidas autor saab öelda, et “vähem on parem” on negaiitvne.

    Arvestades artikli sisu, milles kritiseeritakse tudengeid ning ideoloogiat, siis ega autor ise palju neutraalsem ole. Kõike hüpekapitalistlikud märksõnad ilusti esindatud: lisandväärtus, neomarksism, roheideoloogia.

    Mina sain sisust nii aru, et autorit häirib see, et praegused noored tahavad tarbida mõistlikult ning mitte keskkonda liialt kooramta, aga meie autor on pahane, et enam ei ole lahe olla tarbimise ori ning seega kui sa tarbid mõistlikkuse piires, siis oled roheline neomarksist.

    Edit. See on ehe näide sellest, kuidas mingisugune süsteem on saanud identitdeeiks. Kritiseerid süsisteemi, kritiseerid mind kui isikut.

  4. frogingly_similar on

    >See artikkel on ajendatud minu hiljutisest kogemusest ühel Tartu Ülikooli majanduskursusel, kus üliõpilased pidid tegema rühmades ettekandeid enda poolt vabalt valitud majandusteemadel.

    >Mulle šokeerivalt oli valdava enamiku ettekannete sisuks neomarksismist läbi imbunud tarbimisvastane roheideoloogia. Kust on pärit see süvitsi juurdunud plaanimajanduse pooldamine ning kapitalismivastasus põlvkonnas, kes on üles kasvanud ajastul, mil vaba turg on pakkunud neile enneolematut heaolu? Miks on majanduskasvu laitvast “tasaarengust” saanud uus dogma, **samal ajal kui klassikaline kasvule orienteeritud majanduskäsitlus on kuulutatud saatanast olevaks?**

    Irooniline, sest alles oli teema kus jaurati liiga väikse majanduskasvu protsendi üle 😃
    Toreon, tundub, et Tartu Ülikooli majanduskursusel leidub grupp üliõpilasi kes oleks valmis majanduskasvu tähtsuse osas sinuga debatti pidama.

  5. Aga süsteem ongi katki. Meil on tuhandeid menetlejaid, kes ei näe suurt pilti. Lastakse tuimalt OÜ-tada inimestel, kes on miljoneid riigile võlgu. Ja vähe sellest, väljastatakse ehituslubasid nendele inimestele ja lastakse edasi skeemitada. Ja keegi ei vastuta. Tehakse sitaks erandeid monopolidele ja lastakse neil vabalt kogu rahvast koorida, otsitakse vabandusi jne.

    Selle asja nimi pole kapitalism.

  6. Distinct_Trash7491 on

    Argument pole selles, et mida need noored teeks kui nad riiki juhiks.

    On hoopis see, et keda need noored valimistel valivad ja kui palju pöördumatut kahju nad saavad sellega teha.

  7. Double-decker_trams on

    Mulle tundub, et autor seob kahte asja omavahel, mis pole samad asjad – proovib nagu mingit.. võltskuvandit luua. Nt ma olen suht rohelise mõtteviisiga. Aga autori arust tähendab see, et ma olen neomarksist? Ma ei ole. Ma toetan kapitalismi.

    >Tagajärjena jõuavad ülikooli noored, kes usuvad, et ökoloogiline jalajälg on olulisem kui lisandväärtus töötaja kohta. Nad ei näe ettevõtjat kui ühiskonna edasiviijat, vaid kui ressursside raiskajat.

    Nagu mingil moel ainus viis ettevõtlusega tegeleda on.. võimalikult palju keskkonda rikkuda vms? Järjest rohkem on ettevõtteid, kus proovitakse ikkagi võimalikult keskkonnasõbralikult äri teha (kuigi jah – on ka palju *greenwashingut*).

    Pole üllatunud, et Isamaa liige. Vaatan, et ta on ka varem “noortest üliõpilastest” kriitiliselt kirjutanud (nt traditsiooniline pere jm).

  8. VesperGilchrist on

    Loos endas on mõned täiesti adekvaatsed mõtted, aga ka hulk valearusaami ning õlgmehikeste peksmist, kõik üle valatud “Olen paar aastat bakas käinud ja tean seega kõigest kõike” suhtumisega. Lisaks vandenõuteooriaid ning veidi spetsiifilisi koeravilesid, nii et ma täitsa aiman mis juutuubereid vaadatud on.

    Enshittificationi adumiseks ning selle reaalajas lahtirullumise omal nahal nägemiseks peab olema täiskasvanuna elatud aastaid rohkem kui kirjatüki kirjutanud noorel eluaastaid. Ma mäletan veel aega, kui Doc Martensid olid head saapad … Isegi kui ressursid kõrvale jätta, siis praegune süsteem viib üsna paratamatult selleni, et tarbijale pakutakse lõpuks ikka sitta. Kui kulud peavad olema võimalikult madalal ja šeerholderite kasum alati kasvama ning earnings calli ajal peab aktsia rallima, siis on ainus tulemus see, et “Toote kvaliteedi tõstmiseks ning maitseelamuse parendamiseks vähendamise teie šokolaadis kakao hulka!”

    Minul on köögis pliidi peal malmpannid ning nendega mind maetakse. Majandust minu pannid ei kasvata, SKP püsib paigal, keegi kasumit ei teeni, sest ma ei osta iga aasta uut sitta panni, mis mulle teflonihelbeid vms suhu poetab, vaid olen 15+ aastat kasutanud samu panne. Ja selline suhtumine on mul kõigesse. Kiirmoodi ei tarbi, riideid kannan, kuni need kõlbavad, vajadusel nõelun natuke. Ma saan aru, et see teeb minust neomarksistliku värdja, aga mis teha.

    Loomulikult on pannid siinkohal tõene, aga antud juhul sümboolne näide märksa laiema ellusuhtumise kohta.

    Terve ja eluterve majandus ning “majanduskasv ükskõik millise hinnaga ja väga kiiresti ning üksnes järgmise kvartali tulemusi silmas pidades, fuck everything else” on kaks erinevat asja. Iga aasta ei pea ostma uut telefoni, autot ega tellima Temust tonnide kaupa sitta, mis kuhjub riiulitele. Meile aga üritatakse serveerida asja nii, et justkui kaks äärmust olekski: hullunud ostlemine ja tarbimine, majanduskasv kui eesmärk omaette ning “kommunism”.

    On ka täiesti võimalik, et vaba turumajandus eksisteerib kõrvuti mõõdukuse ning teadliku tarbimisega. Ehk siis eluterve konkurents on näiteks viinud selleni, et meie külmkapid on vaiksemad ja säästlikumad kui 30 aastat tagasi, aga see ei tähenda, et me peaks tolereerima ja heaks kiitma nüüd ka seda, et nad üritavad reklaame külmkappide peale panna või et tasahilju hakatakse kvaliteeti vähendama, et külmkapid ikka katki ka läheks ning saaks uusi müüa inimestele asja eest teist taga.

    Me ei pea heaks kiitma lõputult süsteemi, kus näiteks kortermaju ehitatakse ning seejuures need seisavad lihtsalt aastaid tühjana, et nende kui kinnisvara väärtus ikka kasvaks ja üürnikud sees ei rikuks vara väärtust. See on iseenesest õigete põhimõtete väärastumine ja ajas moondumine.

Leave A Reply