Qualcuno ha storie da condividere?
https://i.redd.it/icc81cjdgqyg1.jpeg
di Appropriate_Sky_1233
Qualcuno ha storie da condividere?
https://i.redd.it/icc81cjdgqyg1.jpeg
di Appropriate_Sky_1233
29 commenti
Noor Varro Vooglaid pildil?
Kuskil jäi silma, et ühes perekonnas on mees korporant ja naine EÜSi liige. Ma nüüd ei tea mida nad kodus tegema hakkavad…
Lollus
Oeh, sama tsirkus nagu motoklubid jms lollused… Mul õnneks on sõbrad olemas niisamagi ja naine lubab ka nendega õlut juua
On häid külgi ja on halbu külgi. Ise tajun selgelt rohkem viimaseid, aga ei peagi minu maitse olema.
Need korporatsioonid on ju mingeid kuivikuid täis
Kui geibaari ei julge minna, siis astutakse korpi?
See õnneks rohkem Tartu teema.
Üldmulje on positiivne. Enam-vähem tsiviliseeritud jooma- (meesorganisatsioonides) ja muud mängud. Saab eri taustaga erinevas eas tutvusi, saab kuuluvustunde, saab teatud oskusi ja kohustusi, mis aitavad areneda, saab juua. Eks ilmselt oleneb organisatsioonist ka. Ugala, EÜS, Amicitia ja Põhjala jätsid kõige parema mulje ülikooliajast 2000ndate lõpus.
Kui omal sõpru Tartus ees ei ole ja kursakaaslaste seas ka ei teki, siis soovitan. Ainult tasub olla ettevaatlik õlletamisega meesorganisatsioonides. Nendes on natuke liiga lihtne seda liiga palju teha, kel omal pisik sees.
Külalisõhtul võiks igaüks ära käia, siis on mingi arusaam olemas, ei ole nii võõras.
Korpid ei puuduta neid, kes sinna ei kuulu. Niiet ma ei arva midagi. Tehku mis tahavad.
Miks?
mingi sekti lõhn juurea
Omal ajal jäi mulje, et neile mõeldud organisatsioon, kes mujalt sõpru leida ei suuda
Pedelik!
Korporandina on selliseid vestluseid ja kommentaare alati üsna kentsakas lugeda. Osalt mõistan, sest korporatsioonid ise ei ava oma siseelu väga palju ja siis on väärarvamused kerged tekkima. Samas siin ka osad panevad päris lahmivaid kommentaare nagu “kuivikud” või “korp on nendele, kes mujalt sõpru ei leia” – tegu on ju väga suurte sotsiaalsete organisatsioonidega ehk inimesed tulevadki sinna suhtlema ja sõpru leidma… Ilmselt paljud ka ei taju kui suur osa ühiskonna haritumast osast on mõne üliõpilasorganisatsiooni liikmed.
Cult mis cult, üleolevad ja uhked ka.
Coca-cola ja disney on suht ok.
*smiles and blinks nervously*
Olin korporant. Seda oli näha küll, et isegi kui olid karksklane, siis võis olla kohati keeruline seltskondades olla, kui kõik sinuümber võrdlemisi täis.
Ma enda aega päris orjamiseks ei nimetaks. Jah, ringi jooksma pidi, totrusi tegema pidi, õllekaste tassima pidi, kui erilist tampi otseselt taga ei olnud.
Küll mida ma märkasin oli see, et kui korporant olla, siis suure tõenäosusega sinu (ainsateks) uuteks sõpradeks saavad samuti korporandid, metsikud vähem (metsikuteks nimetatakse neid tudengeid, kes ei ole korpis ega seltsis).
Kuid osasid korpe ma isegi värvikandjana ei suutnud tõsiselt võtta, veel vähem neid külastada. Mulle väga meeldis rebastega nt EÜS-i või Rotaliasse minna, aga Saka oli täielikult välistatud. See meenutas rohkem USA stiilis frat’i kui korporatsiooni. Rebaseid koheldi kui inimprügi, mõõdukalt õlut juua ei osanud pea mitte keegi (seda rääkisid ka teiste korpide vilistalsed).
See, et “korp = cult” on natukene ülepaisutatud. Jah, teatud kohustused on, mõnigal asjal pead koha olema, kui enda mäletamise järgi seda väga palju ei olnud. Rebasena tähtsamad asjad oli rebastunnid, kus õpetati tervet süsteemi (üks õhtu nädalas) ning koosolekuõhtud (teine õhtu nädalas).
Kuid päris härrasmehelikuks ma ka seda ei nimetaks. See härrasmehelikkus oli minu kogemuse põhjal enamjaolt lihtsalt fassaad. Jah, enam vähem näiliselt oldi kenasti riides, mis siis, et paljude korporantide ülikonnad pole pesu mitte kunagi näinud, seega lehkavad õllest, fritiõlist ning suitsust. Eriti tõusis esile “härrasmehelikkus” kui naiskorporandid kusagil üritusel olid või külas. Järsult justkui tuba jäi vait ning naisi hakati kohtlema inimestena, kes ei saa endaga hakkama, kuidagi see “nõrgema soo” arusaam tuleb tugevalt esile.
Lastead pmst.
Puhas sekt
Pole nad päris sektilikud, kuigi mõne karjäärile on korbist või seltsist saadud kontaktid küllap hästi mõjunud (ja mõned oma elu nendes lappama lasknud). Pole ka päris härrasmehelikud, kui siis ehk “härrasmehelikud”, st enne joomingut pannakse ülikond selga ja lakkumise kõrval lööb vahel mingi performatiivne peenutsemine või röökiv anakronistlik bravuur välja – eks samas mõnele just selline asi meeldib. Eri organisatsioonide ja ka nende liikmete vahel on loomulikult palju erinevusi. Sõltuvalt sinust endast võivad asjad meeldida, tunduda talutavad või ka väga, väga nürid.
Kui sa oled praegusel ajal üliõpilane, siis sul on 3+2 süsteemi tõttu piisavalt korralik õppekoormus ja kõrvalt nii palju erinevaid sotsialiseerumise ning vaba aja veetmise võimalusi, et ma isiklikult ei näe mõne organisatsiooniga liitumisel erilist jumet.
Üks põhjus, miks mõned, kes ei ole selle väikse maailmaga kuidagi seotud, arvavad korporatsioonidest halvasti, on see, et meediasse sattuvad just need halenaljakad vahejuhtumid, ning neil, keda arvati välja, on tihtipeale mingi vimm (ehk siis nad nagu tahaksid seal jätkuvalt olla, kuid kas ei saanud teiste liikmetega hästi läbi, või tegid midagi halba/ebaviisakat – sellepärast räägivadki halba, a-la “nemad on pahad, mina olen hea”).
Alles hiljuti oli kuumaks teemaks Malluka register. Tutvudes korporandi/seltsilisega, saad olla kindel, et tal ei ole krimkasid, ta pole narkokuller vms – sest selle eest arvatakse reeglina organisatsioonist välja (ka nt ahistamise eest, keegi kipub tantsutunnis katsuma naisi intiimsetest kohtadest ja lendab selle eest korbist välja). Ütleks ka, et keskmine korporant on keskmisest metsikust viisakam, arvestab teistega (ei taha kõlada snooblikult, aga nii lihtsalt on).
Korbi/seltsi suurim eelis on sõpruskond kogu eluks. Mõtle sellele, kui tihti sa oma ülikooli/nooruspõlve sõpru töötava täiskasvanuna ikka näed… Kes kolib teisse linna, kes saab lapsi ja jääb teistest eemale, kel on lihtsalt kiire elutempo – nii tekivadki vestlused stiilis “Peaks millalgi kokku saama”, mis jäävadki ainult vestlusteks. Korporatsioonis/seltsis ei pea ka 30-aastasena kaks kuud ette kunagi parima sõbraga kohtumisest kokku leppima, mõeldes, mis teie suhtluses ikka valesti läks, et oled nüüd nii teisejärguline. Ei pea ka kartma, et inimene su elust kuskile ära kaob.
“Kamp suguhaigeid”
“Cultilik”? kas OP oskab ehk seletada, et mis on tema arust sekt sest sellel sõnal on liiga palju tähendusi. Korporatsioonidel puudub mingi sisemine ühtne religioon või poliitiline vaade, mis nullib ära enamuse neist aga mitte kõik.
Härrasmehed nad ka enamasti pole sest teevad äraelamiseks tööd.
Olen kunagi korporant olnud ja olen isegi paaril EKLi koosolekul viibinud selle aja jooksul. Muidu suhteliselt tühi bürokraatia, aga mind päris siiralt nüüd huvitab, millega see EÜS hakkama sai, et aastane rukk välja teenida.
Olles kuulunud korpi pean ütlema, et asjal on oma jume kui sa oled miskipärast natuke asotsiaalne kuju nagu ma isegi olin. Aga isegi siis mõtlesin, et nad veits liiga haigelt LARPivad mingit rüütlisitta olles ise pmst glorified autistic neckbeards terve aja. Ühesõnaga mingit joont tõmmata üliõpilasorganisatsioonidele vahele on brainlet teema ja no wonder et need organisatsioonid hääbuvad,
luuserid luusivad
Inimesed on saanud täiskasvanuks, aga soovivad veel ikka lapsemänge mängida. Sama on ka igasugu ordude, vabamüürlaste jm organisatsiooni liikmetega. Mingi omavaheline onaneerimine ja oma tähtsuse upitamine.
Koolipoiste ammuste aegade mängud, mis tänaseks ajale jalgu jäänud. Inertsist käib see klounaad veel edasi.