Oi kui kurb đ tĂ”siselt suur probleem praeguses ĂŒhiskonnas
euphoricscrewpine on
LÀÀne – ja eriti inglisekeelsete riikide – ĂŒlikoolides vohab kommunism, mis on mĂŒrgitanud noorte inimeste ajud. Saan aru nende noorte katsumustest, sest tegelikult vĂ”itlevad nad mitte kapitalismi vastu, vaid modernse pseudokapitalismi vastu, kus maksumaksja peab finantseerima valitud eliidi kasumeid ja kompenseerima kĂ”ik nende pĂ”rumised. Kommunism ei ole siinkohal aga lahendus. Lahendus on pĂ€ris kapitalism ja puhas turumajandus, mitte tĂ€nane sĂŒsteem, mis ĂŒksnes maskeraadi korras proovib esineda kapitalismina.
Pro-wiser on
No ega meil on ka siin selliseid tegelasi, kes kas vabatahtlikult vĂ”i raha vĂ”i muude teenuste/teenete eest vb isegi seksuaalsed siin suunda mudivad…jah ma rÀÀgin sinust.
Coaucto on
what a Thinker lul
AMidnightRaver on
Ta oleks vĂ”inud oma “reeglile” truuks jÀÀda
Fedora_expert on
Kapitalismi eesmÀrk on vÔimalikult sitta toodet/teenust pakkuda vÔimalikult kÔrge hinnaga.
Jube raske aru saada, millest tekib vastasus, milleks see tsirkus?
ilovefreespam4real on
kas see reddit postitus lingiti kuhugi Isamaa noorte gruppi?
Basic-Still-7441 on
Miks ma nÀen pildil uut Savisaart?
Mortidio on
Kas keegi seda originaalartiklit saaks linkida, minust lĂ€ks kuidagi mööda ?Â
mihkel_ on
Ei ole kapitalism kĂŒll milleskis sĂŒĂŒdi. Kapitalism on lihtsalt ĂŒhiskonna peegel.
Ootan downvote.
Odd-Guarantee-3496 on
NÔus, et Mei artikkel oli nÔrk ja ebaveenev, nt:
“*KĂ”ige murettekitavam on see, et vaesust nĂ€haksegi justkui lahendusena ressursipuudusele. Kes oleks eelmisel sajandil uskunud, et kunagi hakatakse vaesust romantiseerima?*”
PĂ”hjendamatu ja lagastav ĂŒletarbimine, elamine ĂŒle oma vĂ”imete ning mitu pangalaenu kaelas pole mingi rikkus.
Nice_Ad_5735 on
Kapitalism tundub ebameeldiv, sest ĂŒliĂ”pilased on piisavalt noored, et mitte mĂ€letada sotsialismi.
Moist-Examination322 on
Kapitalismi keskne idee on omandiĂ”igus. Juba Vanas-Kreekas vaidlesid Aristoteles ja Plato, et kas omand peab olema ĂŒhiskasutuses vĂ”i erakasutuses ning Aristotelese seisukoht oli, et eraomand on parim omandivorm, sest see tagab omandi parima kasutuse. Omandi eest hoolitsetakse ja hoitakse korras. Kui kĂ”ik oleks kĂ”igi oma, siis puuduks selge hierarhia ja kord, mille tulemusena ei hoiaks keegi ĂŒhisvara korras. Eraomandi korrashoid annab ka stiimuli omandi vÀÀrindamiseks ja rendi teenimiseks. Kui omanik hoiab seda korras, siis on tal Ă”igus seda ĂŒkskĂ”ik, mil viisil kĂ€sutada. See on kapitalismi tuum – omandi kĂ€sutamine. Sa vĂ”id omandit ise tarbida vĂ”i anda see tarbimiseks kolmandale isikule, mis annab sulle kui omanikule Ă”iguse teenida renti ehk tulu.
Raha ei puutu ĂŒldse asjasse, sest raha on ainult vahend, kuid raha saab ka kaubastada. Hea nĂ€ide raha kaubastamisest on pangandus, kus raha omanikud teenivad oma raha kasutusele andmise eest (laenamine) renti ehk intressi.
Ja Marx pĂŒĂŒdis lahendada kapitalismist tulenevat jaotuse probleemi, sest marxismi kohaselt lĂ”id vÀÀrtuse tööjĂ”ud, mitte kapital ja tehnoloogia. Klassikaline tootmisfunktsioon on Y=KL, siis marxismi seisukohalt oli liiga suur rĂ”hk K-l ehk kapitalil (omandil), sest Marxi arvates oli töötaja see, kes lĂ”puks tootmisprotsessis kapitali vastavalt vÀÀrindas ehk kasumi teenis. Kapitaliomanik vĂ€idab, et tema vĂ”ttis kapitali omandamisega riski ning kasum on ainult tasu riski vĂ”tmise eest. Töötaja risk vĂ”rreldes kapitaliomanikuga oli proportsionaalselt vĂ€iksem, mistĂ”ttu pole kasumilt tĂ€iendava tulu teenimine Ă”iglane. Iseenesest Marxil oli Ă”igus – meil on jaotusega probleem, sest toona kui Kapital kirjutati oli tema vastas Ricardo, kelle arvates tĂ€hendas töötasude tĂ”us kasumi vĂ€henemist, mis oli aktsepteerimatu. Hind pĂŒsis muutumatuna ning töötaja palk sai tulla ainult ettevĂ”tja kasumi arvelt – see oli toonane narratiiv. Majandus oli nagu staatiline, millel puudus eksponentsiaalne kasvupotentsiaal, mida me tĂ€na teame. TĂ€nane probleem seisneb ka selles, et ebavĂ”rdsus pole mitte kunagi olnud nii drastiline, et inimesed tuleksid hangudega tĂ€navatele eliiti Ă€ra tapma. TĂ€na ollakse ebavĂ”rdsusega taaskord staadiumis, mil kĂŒsitakse kas marxistlik revolutsioon saab seekord alguse vĂ”i mitte. Eelnevalt on alati olnud inimeste heaolu “good enough” tasemel, mis on taganud piisava mugavuse.
Aga jah, kapitalism <-> eraomand. Siit hakkab hargnema. Kuid tĂ”eline kapitalismi revolutsioon sai alguse tehnoloogilise arenguga, mis tekitas stiimuleid renditulu tĂ€iendavaks investeerimiseks. Pole liialdus vĂ€ita, et teatav jĂ”ukuse tase on ĂŒhiskonnas vajalik, mis annab signaali turule. See signaal on kapitali tĂ€iendav vÀÀrindamine, mis tekitabki positiivse tagasiside. “Money makes money” vĂ”i “Money attracts more money”, sest Cantillioni efekt on pĂ€ris.
PassionGold9023 on
NoorhÀrra on veel liiga eluvÔÔras, et nii pÔhja panevaid jÀreldusi teha.
Samas on mul hea meel, et noored idealistid oma mĂ”tteid avaldavad ja nende mĂ”tteavaldustega ka ERR’i jĂ”uavad.
Ălikoolides on alati olnud idealiste ja ÀÀrmuslasi, see ongi selline keskkond.
TĂ€nud neile muutubki maailm ja arusaamad.
MĂ”nest noorest saab looduskaitsja ja teisest looduse hĂ€vitaja, mĂ”nest arst ja teisest mĂŒrgi tootja. Igal ĂŒhel oma arusaam ja uskumus, miks tema tegevus just hea on.
NoorhĂ€rra kasvab veel veidi, saab kĂŒpsemaks ja siis rÀÀgib vbla pisut teist juttu.
JĂ”udu ja edu talle ning teistele aktiivsetele ĂŒliĂ”pilastele!
PassionGold9023 on
TĂ€itsa uskumatu mis on juhtunud Ruuben Kaalepiga … vĂ”i minuga đ€
Aga selles artiklis ajab mees tĂ€itsa mĂ”istlikku juttuđ«Ł
15 commenti
Oi kui kurb đ tĂ”siselt suur probleem praeguses ĂŒhiskonnas
LÀÀne – ja eriti inglisekeelsete riikide – ĂŒlikoolides vohab kommunism, mis on mĂŒrgitanud noorte inimeste ajud. Saan aru nende noorte katsumustest, sest tegelikult vĂ”itlevad nad mitte kapitalismi vastu, vaid modernse pseudokapitalismi vastu, kus maksumaksja peab finantseerima valitud eliidi kasumeid ja kompenseerima kĂ”ik nende pĂ”rumised. Kommunism ei ole siinkohal aga lahendus. Lahendus on pĂ€ris kapitalism ja puhas turumajandus, mitte tĂ€nane sĂŒsteem, mis ĂŒksnes maskeraadi korras proovib esineda kapitalismina.
No ega meil on ka siin selliseid tegelasi, kes kas vabatahtlikult vĂ”i raha vĂ”i muude teenuste/teenete eest vb isegi seksuaalsed siin suunda mudivad…jah ma rÀÀgin sinust.
what a Thinker lul
Ta oleks vĂ”inud oma “reeglile” truuks jÀÀda
Kapitalismi eesmÀrk on vÔimalikult sitta toodet/teenust pakkuda vÔimalikult kÔrge hinnaga.
Jube raske aru saada, millest tekib vastasus, milleks see tsirkus?
kas see reddit postitus lingiti kuhugi Isamaa noorte gruppi?
Miks ma nÀen pildil uut Savisaart?
Kas keegi seda originaalartiklit saaks linkida, minust lĂ€ks kuidagi mööda ?Â
Ei ole kapitalism kĂŒll milleskis sĂŒĂŒdi. Kapitalism on lihtsalt ĂŒhiskonna peegel.
Ootan downvote.
NÔus, et Mei artikkel oli nÔrk ja ebaveenev, nt:
“*KĂ”ige murettekitavam on see, et vaesust nĂ€haksegi justkui lahendusena ressursipuudusele. Kes oleks eelmisel sajandil uskunud, et kunagi hakatakse vaesust romantiseerima?*”
PĂ”hjendamatu ja lagastav ĂŒletarbimine, elamine ĂŒle oma vĂ”imete ning mitu pangalaenu kaelas pole mingi rikkus.
Kapitalism tundub ebameeldiv, sest ĂŒliĂ”pilased on piisavalt noored, et mitte mĂ€letada sotsialismi.
Kapitalismi keskne idee on omandiĂ”igus. Juba Vanas-Kreekas vaidlesid Aristoteles ja Plato, et kas omand peab olema ĂŒhiskasutuses vĂ”i erakasutuses ning Aristotelese seisukoht oli, et eraomand on parim omandivorm, sest see tagab omandi parima kasutuse. Omandi eest hoolitsetakse ja hoitakse korras. Kui kĂ”ik oleks kĂ”igi oma, siis puuduks selge hierarhia ja kord, mille tulemusena ei hoiaks keegi ĂŒhisvara korras. Eraomandi korrashoid annab ka stiimuli omandi vÀÀrindamiseks ja rendi teenimiseks. Kui omanik hoiab seda korras, siis on tal Ă”igus seda ĂŒkskĂ”ik, mil viisil kĂ€sutada. See on kapitalismi tuum – omandi kĂ€sutamine. Sa vĂ”id omandit ise tarbida vĂ”i anda see tarbimiseks kolmandale isikule, mis annab sulle kui omanikule Ă”iguse teenida renti ehk tulu.
Raha ei puutu ĂŒldse asjasse, sest raha on ainult vahend, kuid raha saab ka kaubastada. Hea nĂ€ide raha kaubastamisest on pangandus, kus raha omanikud teenivad oma raha kasutusele andmise eest (laenamine) renti ehk intressi.
Ja Marx pĂŒĂŒdis lahendada kapitalismist tulenevat jaotuse probleemi, sest marxismi kohaselt lĂ”id vÀÀrtuse tööjĂ”ud, mitte kapital ja tehnoloogia. Klassikaline tootmisfunktsioon on Y=KL, siis marxismi seisukohalt oli liiga suur rĂ”hk K-l ehk kapitalil (omandil), sest Marxi arvates oli töötaja see, kes lĂ”puks tootmisprotsessis kapitali vastavalt vÀÀrindas ehk kasumi teenis. Kapitaliomanik vĂ€idab, et tema vĂ”ttis kapitali omandamisega riski ning kasum on ainult tasu riski vĂ”tmise eest. Töötaja risk vĂ”rreldes kapitaliomanikuga oli proportsionaalselt vĂ€iksem, mistĂ”ttu pole kasumilt tĂ€iendava tulu teenimine Ă”iglane. Iseenesest Marxil oli Ă”igus – meil on jaotusega probleem, sest toona kui Kapital kirjutati oli tema vastas Ricardo, kelle arvates tĂ€hendas töötasude tĂ”us kasumi vĂ€henemist, mis oli aktsepteerimatu. Hind pĂŒsis muutumatuna ning töötaja palk sai tulla ainult ettevĂ”tja kasumi arvelt – see oli toonane narratiiv. Majandus oli nagu staatiline, millel puudus eksponentsiaalne kasvupotentsiaal, mida me tĂ€na teame. TĂ€nane probleem seisneb ka selles, et ebavĂ”rdsus pole mitte kunagi olnud nii drastiline, et inimesed tuleksid hangudega tĂ€navatele eliiti Ă€ra tapma. TĂ€na ollakse ebavĂ”rdsusega taaskord staadiumis, mil kĂŒsitakse kas marxistlik revolutsioon saab seekord alguse vĂ”i mitte. Eelnevalt on alati olnud inimeste heaolu “good enough” tasemel, mis on taganud piisava mugavuse.
Aga jah, kapitalism <-> eraomand. Siit hakkab hargnema. Kuid tĂ”eline kapitalismi revolutsioon sai alguse tehnoloogilise arenguga, mis tekitas stiimuleid renditulu tĂ€iendavaks investeerimiseks. Pole liialdus vĂ€ita, et teatav jĂ”ukuse tase on ĂŒhiskonnas vajalik, mis annab signaali turule. See signaal on kapitali tĂ€iendav vÀÀrindamine, mis tekitabki positiivse tagasiside. “Money makes money” vĂ”i “Money attracts more money”, sest Cantillioni efekt on pĂ€ris.
NoorhÀrra on veel liiga eluvÔÔras, et nii pÔhja panevaid jÀreldusi teha.
Samas on mul hea meel, et noored idealistid oma mĂ”tteid avaldavad ja nende mĂ”tteavaldustega ka ERR’i jĂ”uavad.
Ălikoolides on alati olnud idealiste ja ÀÀrmuslasi, see ongi selline keskkond.
TĂ€nud neile muutubki maailm ja arusaamad.
MĂ”nest noorest saab looduskaitsja ja teisest looduse hĂ€vitaja, mĂ”nest arst ja teisest mĂŒrgi tootja. Igal ĂŒhel oma arusaam ja uskumus, miks tema tegevus just hea on.
NoorhĂ€rra kasvab veel veidi, saab kĂŒpsemaks ja siis rÀÀgib vbla pisut teist juttu.
JĂ”udu ja edu talle ning teistele aktiivsetele ĂŒliĂ”pilastele!
TĂ€itsa uskumatu mis on juhtunud Ruuben Kaalepiga … vĂ”i minuga đ€
Aga selles artiklis ajab mees tĂ€itsa mĂ”istlikku juttuđ«Ł
[https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu](https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu)