Il benessere dei bambini estoni è il peggiore tra i paesi dell’Unione Europea

Raport mõõdab laste heaolu ühtekokku 36 EL-i ja OECD riigis ning Eestile kuulub edetabelis 30. koht. Eestist kehvem on laste heaolu Costa Rical, Uus-Meremaal, Colombias, Mehhikos, Türgis ja Tšiilis.

Raporti koostamisel hinnati laste vaimset heaolu, füüsilist tervist ning sotsiaalseid ja akadeemilisi pädevusi.
UNICEF ei viinud raporti koostamisel läbi iseseisvat uuringut, vaid kombineeris erinevatest uuringutest tuletatud indikaatoreid.
Selleks, et kõrvutada laste ja noorte vaimset heaolu eri riikides, kasutati ühelt poolt [**PISA**](https://www.delfi.ee/teema/57256360/pisa) testide raames kogutud infot selle kohta, mitu protsenti ühe või teise riigi 15aastastest on eluga rahul, ning teisalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid 15–19aastaste noorte enesetappude kohta.
Selleks, et hinnata laste füüsilist tervist, kasutati ühelt poolt Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid ülekaaluliste laste osakaalu kohta eri riikides ning teisalt ÜRO andmeid 5–14aastaste suremuse kohta.
Hindamaks laste ja noorte pädevusi, kasutati PISA testide andmeid 15aastaste laste matemaatiliste ja tekstist arusaamise võimete kohta ning samuti PISA andmeid 15aastaste sotsiaalsete pädevuste kohta.
Eesti on selles raportis kõige madalamal kohal olev Euroopa Liidu riik, kohe pärast Poolat.

Üheski teises Euroopa riigis ei ole laste ja noorte vaimne heaolu nii kehv kui Eestis. Noorte suitsiidsus on Eestis suur, Eestist rohkem on noorte suitsiide veel vaid Uus-Meremaal. Noorte eluga rahulolu poolest kuulub Eesti keskmike sekka.
Raport annab ka soovituse, kuidas parandada laste ja noorte eluga rahulolu ja seega ka vaimset tervist. „Suurem rahulolu eluga on seotud füüsilise tervise ja meeleteadlikkusega, sellal kui tugev akadeemiline surve vähendab eluga rahulolu,“ seisab raportis. Oluline on ka puhkamine – une kvaliteet ning rääkimine vanematega. Lapse kodu sotsiaalmajanduslik olukord seevastu mängib lapse eluga rahulolus vähe rolli. Intensiivne sotsiaalmeedia kasutus ja kiusamine on seotud vähesema rahuloluga.
Tabeli tagaosas (26. kohal) on Eesti ka laste ja noorte füüsilise tervise poolest. Probleemiks on Eesti [**laste ülekaal**](https://www.delfi.ee/teema/96860276/laste-ulekaal) ning Euroopa Liidu ja OECD keskmisest mõnevõrra suurem 5–14aastaste laste suremus. „Laste surmad on põhiliselt tingitud välistest faktoritest, nagu liiklusõnnetused, kukkumised ja uppumised,“ sedastab raport. Üks võimalusi laste õnnetustest tingitud suremust vähendada on raporti järgi piirkiiruste alandamine linnalistel aladel.

Sellal kui Kreekas, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias on ülekaaluliste laste osakaal alates 2018. aastast vähenenud, on Eestis see näitaja paraku kasvanud. Eestis on ülekaaluliste laste osakaal peaaegu poole võrra suurem kui näiteks Prantsusmaal. Ülekaal omakorda on seotud ka vaimse tervisega, sedastab raport, kuna sel võivad olla negatiivsed psühholoogilised mõjud.
Raport osutab, et mida rohkem töötunde ühe või teise ühiskonna liikmed keskmiselt teevad, seda suurem on ka ülekaaluliste laste protsent selles ühiskonnas. „Peredes, kus aega napib, on mugavaks lahenduseks valmistoit, mille toiteväärtus on paraku kehvem,“ sedastab raport. Raport viitab ka analüüsile, mis näitab, et kui nädalane keskmine tööaeg kasvab ühes riigis tunni võrra, kasvab 0,2–0,3 protsendi võrra ka lapseea ülekaal. Võimalustena laste ülekaalu vähendada toob raport esile hea koolitoidu ning suhkrustatud jookide maksustamise – ning samuti linnade rohealad, mis kutsuvad noori ja lapsi rohkem liikuma.
Kõige paremal kohal on Eesti noorte ja laste pädevuste poolest – 24. kohal. Euroopa Liidus on noorte akadeemilistelt pädevustelt parimad Eesti ja Iirimaa lapsed. Kuid lisaks akadeemilistele pädevustele mõõdeti ka noorte sotsiaalseid pädevusi, mis Eesti koha edetabelis paraku allapoole tõi.

Sotsiaalseid oskusi mõõdeti küsimusega: kui lihtne on koolis leida sõpru? Sellele küsimusele vastas jaatavalt ligi 70% Eesti noortest, mis paigutas Eesti riikide järjestuses üldarvestuses 30. kohale. Kõige lihtsam on koolis uusi sõpru leida Horvaatia, Hollandi ja Sloveenia lastel.
Tervikuna on kõige parem laste ja noorte elu Hollandis, Taanis ja Prantsusmaal. Euroopa Liidu riikidest on kõige paremad laste tervisenäitajad Prantsusmaal, kus on vähe ülekaalulisi lapsi ning vähe lapseeas õnnetustes hukkunuid. Kõige parem vaimne tervis on Hollandi lastel. Ning kõige paremad sotsiaalsed ja akadeemilised pädevused on Iirimaa lastel.
Leedu on laste heaolu näitajate poolest 15., Läti 23. ning Soome 17. kohal.

Enamalt jaolt subjektiivne soga, sest inimesed vastavad neile küsimustele vastavalt nende kultuurile, mis maade vahel erinev. Eesti kultuuris on “normaalne” suur kiitus.

Ning siis “akadeemiline pädevus”. Nagu aru sain oli Eesti koos Iiriga esikohta jagamas, aga siis pandi 24s koht, kuna “kui lihtne on koolis leida sõpru? Sellele küsimusele vastas jaatavalt ligi 70% Eesti noortest”.

See paneb mind alati imestama – kus on kõik need ülekaalulised? Linna peal on valdav pilt hoopis poolpaljad vms pornohilbud värvitud piffide seljas. Pilt on pigem silmatorkav ja kirju, võibolla maitsetu, aga mitte rasvunud.

Head eestlased!

Eestis on täna lastel parem elu kui peaaegu kusagil mujal maailmas. Meil on turvalised linnad, puhas loodus, tasuta haridus, tugev digitaalne riik ja vanemad, kes hoolivad oma lastest rohkem kui ükski bürokraat Brüsselis. Meie lapsed kasvavad riigis, kus on võimalik unistada suurelt ja elada väärikalt.

Aga vasakpoolsed sotsialistid ja radikaalsed feministid räägivad kogu aeg sellest, kuidas pere on probleem ja kuidas laste saamine segab karjääri. Nad õpetavad noortele, et kõige tähtsam on ainult mina ise, mitte rahvas, mitte pere ega Eesti tulevik.

Ja siis imestatakse, miks sündimus langeb.

Mina ütlen otse: tugev Eesti sünnib tugevatest peredest. Lapsed ei ole koorem. Lapsed on meie tulevik, meie rõõm ja meie rahva jätkumine.

Eesti peab olema riik, kus noor pere julgeb saada lapsi, osta kodu ja uskuda homsesse päeva. Mitte riik, kus ideoloogid häbenevad emadust, isadust ja traditsioonilisi väärtusi.

Me ei lase Eestit muuta külmaks eksperimendiks. Eesti jääb koduks peredele ja lastele.

Aitäh!

On seal midagi üllatavat, et praeguse valitsuse tõttu oleme kõiges halvas Euroopa esimeste seas?