Kristjan Järvan: Ovviamente la manutenzione di un parcheggio è più economica della manutenzione di un grande albero

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120295482/kristjan-jarvan-ilmselgelt-on-parkimiskoha-hooldus-odavam-kui-suure-puu-hooldus

di Hekinbai

Share.

3 commenti

  1. HorrorKapsas on

    Kuumalained pole probleem, millega linnas tegelema peaks.

    Kristiine ristmikust:

    Seal valitseb liiklejagruppide vahel tasakaal. Jalakäijana tunneb Järvab ennast Kristiine ristmikul mugavalt. Kui Kristiine ristmik ei meeldi, siis ületage teed kusagil mujal. Need, kes ütlevad, et Kristiine ristmik on väga hull ristmik, kas nad on kõigil teistel ristmikela käinud?

    Kahtleb, kas kuumalained on akuutne teema Tallinnas. Ei tea kuidas haljastus sel juhul aitama peaks. Ühe suure puu istutamine, koos kahe aastase hooldusega maksvat 10 000 eurot.

    Kuumalained Tallinnas lähitulevikus probleemiks ei ole? Ei arva, et see on probleem, mis vääriks seda kulu, mida nende vastane võitlus vajaks.

    *Intervjuule saabus Järvan tõuksiga spetsiaalselt mööda punast rattarada ning ütles selle peale, et saab aru, miks seal keegi ei sõida. Kui aga küsida, kas tõuksile peaks olema eraldi rada, vastab ta, et ei pea, sest üldiselt liigub Järvan tõuksiga kõnniteel.*

  2. Sea-Bedroom596 on

    Kuigi ma kogun nüüd hunniku miinuseid, siis tegelikult on tüübil jutt loogiline.

    1. Kristiine ristmik pole kuidagi hullem kui hunnik teisi ristmike. Selles osas lihtsalt hakkata sadu tuhandeid, miljoneid matma selle pärast, et kellegile tundub nii … oleks debiilne.

    Kuigi kui raha on, oleks seal kõige parem lahendus jalakäijate tunnel.

    2. Paar nädalat sooja ilma eestis pole see, mille pärast hakkata kümneid miljoneid kulutama.

    Ühesõnaga, küsimus on piiratud ressursside kõige mõistlikumas kasutamises. Samamoodi mulle meeldiks, kui bussipeatuses oleks konditsioneeriga, masseerivate istmete ja tasuta kohviga ootepaviljon.

    Kas see oleks mõistlik rahakasutus, üleüldise Tallinna infra juures. Jumala eest ei

    Rattarajad sellisel kujul nagu nad eestis on teostatud, on lollus. Kui see oleks minu teha, siis teeksin bussi ja kergliiklusraja kokku – veidi laiemal kujul ning kergliiklejatel oleks seal kohustus anda teed bussile ja operatiivsõidukitele.

    Kus bussirada pole ning pole mõtet teha – oleks üks sõidurada mis 1 maist kuni 1 oktoobrini kergliikluse päralt. Talvel autode päralt.

Leave A Reply