Lettura triste.
[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120299712/olen-kogu-oma-elu-puhendanud-eesti-riigi-teenimisele-siis-votsid-nad-minult-koik-isegi-koeraga-ei-lubatud-huvasti-jatta](https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120299712/olen-kogu-oma-elu-puhendanud-eesti-riigi-teenimisele-siis-votsid-nad-minult-koik-isegi-koeraga-ei-lubatud-huvasti -jatta)
https://old.reddit.com/r/Eesti/comments/1dewb5e/olen_kogu_oma_elu_pühendanud_eesti_riigi/
di Previous-Silver-8550
5 commenti
Miks koerajuhi meelsus üldse oluline on? Räägib koerale valet juttu või?
See artikkel on paras soigumine:
>Kuna mina olen nagu riigireetur, siis ka mu naise kohta arvatakse äkki sama.
> Mu tütar unistas Sisekaitseakadeemiasse õppima minekust, tahtis ema eeskujul ka saada tolliametnikuks. Ta ei hakanud proovimagi, sest teda poleks selles olukorras sinna võetud.
>„Ma tahan olla edasi koerajuht,“ rõhutab Mjakišev. „Meil on peale PPA muid võimalusi selleks tööks ju, on vanglas, päästeametis, kaitseväes, tollis. Aga kui ma olen riigireetur, kes mind võtaks? Proovisin tööle saada kaks aastat pärast vallandamist, kui otsiti Viru vanglasse koerajuhti. Oli viis kandideerijat, mina neist ainus, kel ka vastav haridus ja kogemus, aga mulle vastati, et vabandust, seekord te ei osutunud valituks. Ma olen ju hundipassiga.“
>Mjakišev tajub, et temasse suhtutakse päritolu tõttu sageli ebaõiglaselt.
>„Alates ajast, kui läksin sõjaväkke kuni koerajuhina töötamiseni. Ikka keegi tuleb ja küsib, et kui sõda algaks, kelle poolt sa oleks. Eestlastelt nii ei küsita mitte kunagi. Algul ma ei pannud seda tähele, pärast hakkas juba ebameeldivaks muutuma. 1944. aastal võitles minu vanaisa siinsamas Sinimägedes punaarmee vastu Eesti Vabariigi eest. Kes ma siis olen? Venelastele olen ma siis ju nagu fašist, eestlastele nagu riigireetur,“ räägib ta.
Lisaks:
>Mjakišev meenutab, et pika teenistuse ajal oli tal seni vaid üks intsident – Putini pildiga särgiga, 2014. aastal
Ilmselt oli seal suurem sõnavõtt, kui tunnistab:
>Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup
Eesti politseis ei saa töötada inimesi, kes avaldavad toetust Venemaa agressioonile Ukrainas.
Artiklit lugeda ei viitsi, aga siiras soovitus kõigile – elada tuleb ikka endale! Ja selle kõrvalt ka perele ja sõpradele. Kui on tõeline kutsumus, siis võib elada ka oma karjäärile, huvidele, usule jne. Igatahes riik kui selline peaks selles nimekirjas suhteliselt madalal kohal olema. Ja see ei pea üldse tähendama, et sulle ei meeldi su kodumaa või sa ei ole patrioot. Kõige rohkem aitabki Eestit see kui siin elavad rahulolevad ja endaga hakkama saavad inimesed. Ärge mängige märtrit ning võtke vabamalt!
trussikute vingumisest on kopp ees juba
2014 aastal putini pildiga särk?? See ütleb kõik ära tbh