Siamo Mari-Liis di Tartu e Marta di Tallinn. Lavoriamo come reporter di verifica dei fatti e di disinformazione nella redazione investigativa di Delfi. Risponderemo alle vostre domande fino a circa 20!
Chi siamo e cosa facciamo?
- Scriviamo articoli di verifica dei fatti – sfatiamo le false affermazioni popolari sui social media e aggiungiamo il contesto mancante
- Scriviamo analisi più lunghe su false informazioni, propaganda, reti e (super)distributori
- Noi podcast "Disinformazione: smascherata!"
- Facciamo parte di Delfi dalla redazione investigativa
- Ci siamo laureati in giornalismo e comunicazione presso l’Università di Tartu
Cosa ci interessa?
- Il ruolo mutato e mutevole del giornalismo, i suoi problemi e opportunità
- Il ruolo e l’influenza del fact-checking (comprese le nostre storie e le nostre verifiche) nell’attuale disordine informativo
Un po’ personale, perché non siamo solo censori anonimi di Delfi:
Mari-Liis:
- Sono basso, ma più alto di Marta
- Non mi piace la panna acida sfusa in frigorifero (la metto in una scatola)
- Non avvito mai completamente i tappi delle bottiglie e le bottiglie si ribaltano sempre
Marta:
- Sono fuori
- Ho studiato per sei mesi ad Amsterdam
- Prima dell’altro ieri non sapevo cosa fosse un cercapersone
Maggiori informazioni
Il fact-checking Delphi appartiene all’International Fact-Checking Network (IFCN) rete.
Verifica dei fatti di Delfi Verifica dei fatti di terze parti META partner del programma.
Oleme Delfi faktikontrollijad Mari-Liis ja Marta (tuntud ka kui lapsajakirjanikud, delfi debiilikud, sõnavabaduse piirajad, propagandistid, moraalsed tõprad jne). AMA
byu/Due-Citron6070 inEesti
di Due-Citron6070
9 commenti
Mitu minutit läinud ja keegi pole midagi küsinud. Eks tuleb ots lahti teha.
Kuidas kommenteerite seda, et faktikontrolliks nimetatud madala kvaliteediga artiklid annavad valeinfole pigem kvaliteedimärgise? Ehk olukorras, kus faktikontroll teeb oma tööd pealiskaudselt või lohakalt, annab see valeinfo levitajale argumendi “Nad eksisid punktis A, järelikult ei ole nad pädevad ka B-d ja C-d (kus on tegelik vale) hindama”.
Kus kohast te leiate infot faktide kohta.
Kui ma mainiks, et Martin Helmel on Eesti suurim peenis siis kas see kuuluks ümberlükkamisele või ei?
Kas ja milliseid ähvardusi olete te saanud isikutelt, keda on teie faktikontrollid mõjutanud/ümber lükanud? Sotsiaalmeedias ähvardamine kipub olema liialt tavaline, nii et uudishimust sooviks teada kuidas see ajakirjanikke mõjutab.
Ekspress Grupi ajakirjanikud levitavad tihti venemaa eriteenistuste loodud valeinfot Iisraeli kohta. Millal ette võtate? Võiks lausa artikliseeria teha!
Kas Estonia uppus sis ära v ei?
Edit:Teine küsimus ka – kes se uputas Estonia ära?
Kes kontrollib faktikontrollijaid? Enda töö compliance protsessides toimub pidev üksteise töö üle kontrollimine, et viia vigade arv miinimumini. Millised üksteise või ka välised kontrolli protsessid on paika pandud?
Kui tihti juhtub, et eelarvamus kellestki paneb soovima ja eeldama, et ta räägib valet juttu, aga tegelikult selgub, et jutt oli õige? Ja vastupidi, et soovite/eeldate, et jutt on õige, aga tegelikult oli valeinfo? Või suudate oma arvamust inimesest täiesti kõrvale hoida ja lihtsalt kontrollite fakte, mida inimesed esitavad?
Olgu siis eelarvamus kellestki misiganes põhjustel, poliitiline, isiklik, eelnevad käitumismustrid.
Mil moel oleks inimesel võimalik kontrollida, kas uurimustöö või muu allika autor, on kuidagi materjaalselt motiveeritud antud info avaldamisel?
Näiteks:
Ma olen naftafirma osanik ning kirjutan arvamusloo mõnda Eesti väljaandesse, kus räägin, et fossiilkütused on ikka see tegelik ja ainuõige tulevik ning loodussõbralikumad, kui muud energiaallikad. Kuidas saaks kodanik teha kindlaks, kas ma olen neutraalne teadlane või hoopis naftafirma osanik, kes teeb kavalalt reklaami, et tõsta oma kasumit?
Kuidas tagate, et faktid on ajakohased? Nt kas pluuto on planeet või mitte.