Perché l’economia lituana sta andando meglio rispetto a quella dell’Estonia?

>Leedu kehtestas pankadele erakorralise solidaarsusmaksu, korjates üleöö sülle kukkunud intressitulult 400–500 miljonit eurot. Eesti valitsus seda teha ei julgenud, või õigem oleks öelda, et pankade lobitöö kustutas poliitikute innu.

>Eesti erineb praegu Lätist ja Leedust, sest hinnatõus jätkub. «Eesti kõrge hinnatõus üllatab mind, sest tavaliselt majanduslanguse ajal läheb inflatsioon kiiresti alla. **Kui nõudlus on madal, siis ei tohiks hinnad tõusta**. Leedus oli märtsis inflatsioon aastases võrdluses 0,3 protsenti, see on väga lähedal nullile. See oli ootuspärane, sest 2022 ja 2023 olid hinnad kasvanud jätkusuutmatult kõrgele tasemele,» rääkis Mačiulis.

See on huvitav lõik. Kultuuriline fenomen või hoopis hinna-palgakasvu spiraal?

Neil pole (polnud) venemeelseid kesikuid ja ei olnud ka EKREIKE valitsust.

Saksamaa ostab isegi siis kui neil sitt seis , majandus lihtsalt nii suur. Soome rootsi Norra, mitte. Aga jah nendes riikides nädala veetes tunned küll et maha hakkame kahjuks jääma.

Meie keskendume Soome ja Rootsile ekspordile + Saksamaa

Läti, Leedu vaatavad Poola suunas juurde, Poolal läheb väga hästi. Läti muuseas oma odavusega endiselt saab ka Eesti pealt, sest me tarbimine ikka.
Leedus on tekkinud suur lao ja logistikasektor odavmüügi e-poodidele, osad neist on tore lisandus turule, osa neist solgib turgu ja hävitab eesti ettevõtlust.

Teiseks meil tõmmati hetkel sisetarbimine tarbijamaksudega vähe kooma (natuke sunnitud lüke ja veel on vaja). Inflatsiooniga oli nagunii tarbimine maas ja see viimane effekt on otsas.
Lätis ja Leedus pole valitsused veel selleni jõudnud, sest neil on neid valitsusi päris usinasti vahetunud ja üritavad populaarsed olla ikka.

Peale vaadates on alati hea lihtne lahmida ja õpetada, köögi poolt on asi keerulisem.
Läti ja Leedu kuigi nad on meie partnerid, siis raskel ajal on nad ka meie konkurendid – seda ei tohi unustada.