Close Menu
    Estonia

    Magnus Piirits: i costi di protezione sociale sono diminuiti

    Share.
    View 3 Comments

    3 commenti

    1. EstonianLib on

      https://preview.redd.it/jqorhlqv74he1.png?width=902&format=png&auto=webp&s=17704d8edc9bec4cb948ea98e3ef5850cb866798

      Sotsiaalministeeriumi analüütik lükkab ümber tööandjate valesid, mille järgi olevat Eesti sotsiaalkaitse kulud liiga kõrged, mistõttu tulevat pensione kärpida. Mis on aga faktid?

      >Võrreldes 2019. aastaga on SKP nominaalkasv olnud 35 protsenti, mis tähendab, et kõikide funktsioonide kulutused on kasvanud kiiremini kui majandus tervikuna. Kulutuste kasv ületas majanduskasvu aastatel 2020 ja 2023. Samal ajal on sotsiaalkaitse osakaal riigi kogukuludes vähenenud: 2019. aasta 32,5 protsendilt 31,3 protsendini 2023. aastal, olles suurim vähenemine kulude struktuuris

      >Sotsiaalkaitsekulud on Eestis ühed Euroopa madalamad: 2022. aastal olid Eesti kulud 18,7 protsenti ja Euroopas keskmiselt 27 protsenti ning Soomes 30,9 protsenti SKP-st. Seega on Soomes ruumi, kust kokku hoida.

      >Kui vaadata sotsiaalkaitse- ja tervishoiukulusid kogu riigi kuludes, siis Eesti kulutused moodustasid 2022. aastal 45 protsenti, aga EL-is keskmiselt 53 protsenti. Nende kulude osakaal oli madalam ainult Ungaris (36 protsenti), Lätis (40 protsenti) ja Kreekas (43 protsenti).

      >Kui kogu rahvastiku seas on suhtelises vaesuses 20,2 protsenti inimestest, siis 2023. aasta seisuga olid 65-aastastest ja vanematest 39,4 protsenti suhtelises vaesuses. 2021. aastal oli vanemaealistest üle poolte ehk 52,3 protsenti suhtelises vaesuses. Seda on aidanud vähendada erakorralised pensionitõusud ja see omakorda tähendab, et suur osa vanemaealistest ongi oma sissetulekuga suhtelise vaesuse piiri lähedal. Kui pensione poleks erakorraliselt tõstetud, siis oleksid sotsiaalkaitsekulud kasvanud 38 protsenti ehk sarnaselt kui SKP nominaalne kasv 35 protsenti.

      >Ettevõtjate ja ka riigi vaates on pensionide maksmiseks minev raha ka majandusse minev raha, sest see raha läheb suuremalt jaolt tarbimisse, mis elavdab majandust ja teise osana suurendab maksutulu. Maksutulu tuleb tulumaksuna, sest vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastust ei suurendatud 2025. aastast, ja ka tarbimismaksudena, näiteks käibemaksuna.

      Lühidalt: tegelikkuses on Eesti sotsiaalkaitse kulud ühed madalaimad EL-is suhtena SKP-sse, eakate suhteline vaesus on EL-i kõrgeim (ning olnuks ilma indekseerimiseta veelgi kõrgem) ning sotsiaalkulude kasv on olnud %-des aeglasem kui riigieelarve kulude kasv tervikuna, jäädes tunduvalt alla riigikaitsekulude, tervishoiukulude, üldiste avalike teenuste kulude, keskkonnakaitsekulude, majanduskulude (ennekõike maanteed ja muu transport) kasvule.

      Niigi vaesed pensionärid pole süüdi riigieelarve probleemides. Ärikad ja nende takkakiitjad mingu kukele.

    2. aggravatedsandstone on

      Oo, see on väga heaste kokku pandud häma. Mitu korda läheb jutt sujuvalt SKP pealt üle riigi kogukuludele ja tagasi? Ühikuks on mõlemal juhul protsent ja jääb mulje nagu räägitaks samast asjast.

      2019 olid riigieelarve kulud 11 miljardit, 2024 18,5 miljardit. Kasv 68% Ma ei viitsi täpselt arvutama hakata aga on selge, et sotsiaalkulutuste osa SKPs on tublilt tõusnud.

      Siis kuidas on vaadatud nende sotsiaalkulude jaotumist keskvõimu ja KOV vahel? On üldse KOVi kulusid arvestatud sest see on ju paras hulk tööd?

      Ja suhteliselt vaesed peavad keegi olema. Kommunismi pole tulnud, 15% inimestest ongi vaeseim 15% Saab ainult ümber mängida, et mis grupist nad on. Kui pensionärid ei sobi siis kuidas sobivad noored pered? Või on veel mingeid huvitavaid soovitusi?

    Leave A Reply