La Camera di commercio e l’industria estone si reca in Turkmenistan, un paese rispetto alla Corea del Nord.

Ütleme nii, et olukord ei ole Türkmenistanis enam nii hull, kui veel mõned ajad tagasi ning selle eest, kui põhiseaduse tsiteerimisel ühe sõnaga eksid, enam mahalaskmisele ei viida. Küll aga “kummaline” võiks olla märksõna, mis seda riiki enim ilmestab.

Riiki on nõukaaja lõpust saadik juhtinud sama mees. Tema lähisuguvõsa idealiseeritakse, enamik neist olla juba 3-aastaselt püstitanud Guinessi rekordeid. Mõnel juhul on see ka tõsi – leitakse lihtsalt mõni eriti veider rekord, mille püstitamise peale keegi teine maailmas lihtsalt ei tulegi.

Spordis korraldatakse võistlusi (eriti maadluses ja muudel jõualadel), kus riigist pärit olümpiakoondislased võtavad mõõtu presidendi või tema lähikondsetega. Kes võidab, on loomulikult ette teada. Kui sportlane selle tsirkusega ei nõustu, lastakse ta lihtsalt maha.

Sealsed kooliõpikud räägivad suureliselt, kuidas Türkmenistan on kogu maailma alguspunkt. Maailma kõige revolutsioonilisemad leiutised olla türkmeeni rahva poolt leiutatud.

Riigis on tohutud suurlinnad – kuid ainult väliselt. Tegelikkuses kohtad ka päevasel ajal seal vaevu üldse kedagi. Kõikjal valitseb tühjus. Kui isegi juhtud kedagi nägema, puikleb seegi inimene vastuste andmisest kõrvale. Kui ootad paar tundi, hakkad rahvast tasapisi juba nägema – riik organiseerib inimrühma, kes tulevad kohalikke elanikke mängima. Need 30 inimest on ühtlasi ainsad, keda sa üldse terve päeva jooksul seal näed. Kui te küsite, miks see nii on, siis tegelik vastus on, et Türkmenistan manipuleerib tugevalt oma rahvaarvu andmetega, näidates seda tegelikkusest ilmselt mitu korda suuremana, et varjata tohutut väljarännet.

Veel mõne aasta eest oli Türkmenistani reisimine pea võimatu. Ainus viis viisa saamiseks oli märkida reisi eesmärgiks kas kauge sugulase haua külastamist või tema matusele minekut.

Autodes on autoraadio kasutamine ja sealt muusika kuulamine täiesti keelatud. Ametlik põhjendus sellele olevat, et autos kuulatakse muusikat reeglina valjult ning see on kuulmisele kahjulik.

Ka kliima on veider – talvel sajab lund, suved on põrgupalavad – ka varjus on suvekuudel temperatuurid pea igapäevaselt 45-50 soojakraadi juures.

Nojah, pole ime, kui sellistes tingimustes normaalseks jääda ei suudeta.

Imestan, et koja liikmed ise ei nõua mõistlikumat ressursikasutust. Ilmselgelt on koja 3500 liikmele tulusam kui nende esindaja käib 200x Saksamaal ärisuhteid loomas, kui 1x igas maailma riigis.