Lisaks sellele tegutsevad ka telefonikelmid hoogsalt:
Raplamaal elav 26-aastane noormees sai hiljuti omal rahakotil tunda, kuidas kelmid tegutsevad. Tema vaates on kahju 17 000 eurot. Osa sellest olid kiirlaenud, mis võeti ta nimele.
Politsei sai teate, et 11. aprillil helistas keegi tollele mehele ja teatas, et tema telefoninumber blokeeritakse ja selle vältimiseks peab ta tuvastama ennast eesti.ee lehel. Peale Smart-ID-ga tuvastamist helistati kannatanule infoga, et tema Smart-ID kontole on lisatud võõras seade ja tema nimele on kelmid vormistanud kiirlaenutaotlusi. Nende tühistamiseks ühendati kannatanu Swedbanki turvaosakonna väidetava spetsialistiga, kes WhatsApp´i rakenduse kaudu soovitas kannatanul jagada enda telefoni ekraanipilti.
Seejärel juhendati meest korduvalt sisestama Smart-ID PIN-koode. Kannatanut veendi turvaliseks hävitamiseks üle andma ka enda Coopi pangakaarti, millele saadeti kokkulepitud kohta järele sõiduauto, mille tagaklaasil olid lõvi kujutised ning kirje „Inkassaator“. Kannatanu andis neile teada sedagi, mis on tema kaardi PIN-kood.
12. aprillil võtsid reaalsed kelmid mehega uuesti ühendust ja ütlesid, et nn petturid on pantinud ka kannatanu sõidukid, mistõttu tuleb kannatanul maksta sularaha. Meest juhendati summa tasuma, viies see Tallinnas ühte Omniva pakiautomaati.
Mis summa ta sularahas andis, politsei ei täpsustanud. Ent sellega asi ei piirdunud. Mees avastas hiljem, et tema Coopi pangakontole oli laekunud kiirlaenude väljamaksed, aga raha oli kadunud. Keegi oli tema kontol olevad vahendid välja võtnud.
Kahju on umbes 17 000 eurot.
Taolised skeemid pole erandlikud, vastupidi. Näiteks 19. aprillil andis Hiiumaal elav mees politseile teada, et 15.–16. aprillil tegi politseivormi sarnases riietuses vene keelt kõnelev mees talle Viberi rakenduse vahendusel erinevatelt Eesti telefoninumbritelt videokõnesid ja rääkis, et mehe dokumentidega on probleem ja selle lahendamiseks peab too maksma raha.
Vestluste käigus saadeti mehele ka pilte reaalsena tundunud dokumentidest. Ohver tegi kaks ülekannet võõra inimese Eestis registreeritud pangakontole. Tekitatud kahju on 2000 eurot.
Õngitsetakse andmeid
Levinud on seegi, et paki saamise pähe jäädakse oma rahast ilma. Üks näide pärineb selle kuu algusest, kui 20-aastane naine pöördus politseisse ja rääkis, et tema mobiiltelefoni peale tuli sõnum, et ta peab paki saamiseks kinnitama oma aadressi. Lingile vajutades avanes väidetav Omniva lehekülg, kuhu naine sisestas oma aadressi ja pangakonto andmed, tasudes nõutud teenustasu. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on läinud maha 350 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre on Delfile rõhutanud, et taolised sõnumid tuleb kustutada. Kindlasti ei tohiks kuskil veebilehel oma andmeid sisestada. „Kui ootad pakki, siis soovitan helistada kullerfirma infotelefonile ja uurida, kas sõnum on saadetud neilt. Kas paki saatmisega on tekkinud tõrkeid
jalgrattaman on
Mida see politsei teeb et need tüübid ikka ringi käivad?
2 commenti
Lisaks sellele tegutsevad ka telefonikelmid hoogsalt:
Raplamaal elav 26-aastane noormees sai hiljuti omal rahakotil tunda, kuidas kelmid tegutsevad. Tema vaates on kahju 17 000 eurot. Osa sellest olid kiirlaenud, mis võeti ta nimele.
Politsei sai teate, et 11. aprillil helistas keegi tollele mehele ja teatas, et tema telefoninumber blokeeritakse ja selle vältimiseks peab ta tuvastama ennast eesti.ee lehel. Peale Smart-ID-ga tuvastamist helistati kannatanule infoga, et tema Smart-ID kontole on lisatud võõras seade ja tema nimele on kelmid vormistanud kiirlaenutaotlusi. Nende tühistamiseks ühendati kannatanu Swedbanki turvaosakonna väidetava spetsialistiga, kes WhatsApp´i rakenduse kaudu soovitas kannatanul jagada enda telefoni ekraanipilti.
Seejärel juhendati meest korduvalt sisestama Smart-ID PIN-koode. Kannatanut veendi turvaliseks hävitamiseks üle andma ka enda Coopi pangakaarti, millele saadeti kokkulepitud kohta järele sõiduauto, mille tagaklaasil olid lõvi kujutised ning kirje „Inkassaator“. Kannatanu andis neile teada sedagi, mis on tema kaardi PIN-kood.
12. aprillil võtsid reaalsed kelmid mehega uuesti ühendust ja ütlesid, et nn petturid on pantinud ka kannatanu sõidukid, mistõttu tuleb kannatanul maksta sularaha. Meest juhendati summa tasuma, viies see Tallinnas ühte Omniva pakiautomaati.
Mis summa ta sularahas andis, politsei ei täpsustanud. Ent sellega asi ei piirdunud. Mees avastas hiljem, et tema Coopi pangakontole oli laekunud kiirlaenude väljamaksed, aga raha oli kadunud. Keegi oli tema kontol olevad vahendid välja võtnud.
Kahju on umbes 17 000 eurot.
Taolised skeemid pole erandlikud, vastupidi. Näiteks 19. aprillil andis Hiiumaal elav mees politseile teada, et 15.–16. aprillil tegi politseivormi sarnases riietuses vene keelt kõnelev mees talle Viberi rakenduse vahendusel erinevatelt Eesti telefoninumbritelt videokõnesid ja rääkis, et mehe dokumentidega on probleem ja selle lahendamiseks peab too maksma raha.
Vestluste käigus saadeti mehele ka pilte reaalsena tundunud dokumentidest. Ohver tegi kaks ülekannet võõra inimese Eestis registreeritud pangakontole. Tekitatud kahju on 2000 eurot.
Õngitsetakse andmeid
Levinud on seegi, et paki saamise pähe jäädakse oma rahast ilma. Üks näide pärineb selle kuu algusest, kui 20-aastane naine pöördus politseisse ja rääkis, et tema mobiiltelefoni peale tuli sõnum, et ta peab paki saamiseks kinnitama oma aadressi. Lingile vajutades avanes väidetav Omniva lehekülg, kuhu naine sisestas oma aadressi ja pangakonto andmed, tasudes nõutud teenustasu. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on läinud maha 350 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre on Delfile rõhutanud, et taolised sõnumid tuleb kustutada. Kindlasti ei tohiks kuskil veebilehel oma andmeid sisestada. „Kui ootad pakki, siis soovitan helistada kullerfirma infotelefonile ja uurida, kas sõnum on saadetud neilt. Kas paki saatmisega on tekkinud tõrkeid
Mida see politsei teeb et need tüübid ikka ringi käivad?