Lisan teemaga kokku käivad lingid. Ise ütlen juurde, et teemast ükskõik mis vanuses enne arusaama ei ole kui ise pead mõne termiliselt haige lähedasega kokku puutuma. Enne on see kõik selline küllaltki distantne probleem, millega võib täpselt igaüks oma elus kokku puutuda või kui veab, mitte kunagi.
Lahtiütleja: Lähedasena ise olen kokku puutunud ja see on pikalt ette valmistatud lein. Sa tead, et inimene lahkub varsti ja siis elad selles reaalsuses kuni…
Mõnes mõttes on see isegi väga ratsionaalne protsess – saad päriselt inimesega hüvasti jätta. Ei ole neid “ma oleks pidanud seda ütlema” momente nii palju. Sa jõuad kõik ära öelda, mis tahad. Seda siis võtmes kui inimene säilitab võimaluse suhelda lõpuni, aga on palju teisi variante, kus suhtlusvõimalus katkeb ja võib veel minna aastaid.
Ühtlasi sa saad üsna kiirelt mehe või naisena varem või hiljem teada, kas sa suudad oma lähedast tõsta. Saad tugevamaks inimeseks nii vaimselt kui füüsiliselt või…murdud.
Leian samuti, et kui riik ei aita, siis ta vähemalt ei tohiks keelata. See pole lahendus “sa võid Šveitsi minna ju…”
Eutanaasia puhul on kaks peamist aspekti, mis teevad teema keeruliseks.
1. Meie kultuur ja ühiskonnakorraldus tugineb sellele, et iga inimelu on väärtuslik. Tehakse väga suuri pingutusi selleks, et anda tervisekahjustuste korral kiiret abi. Välja on töötatud igasuguseid seadmeid ja meetodeid, et anda elulootus neile, kellel veel näiteks sadakond aastat tagasi poleks seda olnud. Kui nüüd selle taustal tuleb lauale variant “aga kui ei üritakski ja paneks lihtsalt tuled kustu”, siis see on servapidi loomuvastane.
2. Me oleme loobunud surmanuhtlusest, sest on olemas võimalus, et süüdimõistetu pole tegu tegelikult toime pannud. Samamoodi on eutanaasia puhul alati küsimus, kas patsient ikka ise tahab seda. Kellegi vara endale krahmamise nimel on igasuguseid koledaid asju tehtud.Samuti on inimesed ajaloos korduvalt manipuleerinud teisi end kas sandistama või oma elu lõpetama petlike lubadustega paremast elust läbi ümbersünni.
Tehnilisi detaile on muidugi veel, aga need kaks on põhilised. Eutanaasia pooldajatele on kontrollküsimuseks “Kas suitsiidikatse järel peaks abi andma?”, vastastele “Kas lõputu õudus on parem kui õudne lõpp?”.
3 commenti
Lisan teemaga kokku käivad lingid. Ise ütlen juurde, et teemast ükskõik mis vanuses enne arusaama ei ole kui ise pead mõne termiliselt haige lähedasega kokku puutuma. Enne on see kõik selline küllaltki distantne probleem, millega võib täpselt igaüks oma elus kokku puutuda või kui veab, mitte kunagi.
Lahtiütleja: Lähedasena ise olen kokku puutunud ja see on pikalt ette valmistatud lein. Sa tead, et inimene lahkub varsti ja siis elad selles reaalsuses kuni…
Mõnes mõttes on see isegi väga ratsionaalne protsess – saad päriselt inimesega hüvasti jätta. Ei ole neid “ma oleks pidanud seda ütlema” momente nii palju. Sa jõuad kõik ära öelda, mis tahad. Seda siis võtmes kui inimene säilitab võimaluse suhelda lõpuni, aga on palju teisi variante, kus suhtlusvõimalus katkeb ja võib veel minna aastaid.
Ühtlasi sa saad üsna kiirelt mehe või naisena varem või hiljem teada, kas sa suudad oma lähedast tõsta. Saad tugevamaks inimeseks nii vaimselt kui füüsiliselt või…murdud.
Leian samuti, et kui riik ei aita, siis ta vähemalt ei tohiks keelata. See pole lahendus “sa võid Šveitsi minna ju…”
[https://jupiter.err.ee/1609108187/impulss](https://jupiter.err.ee/1609108187/impulss)
[https://arvamus.postimees.ee/8005444/riina-solman-elu-ja-surma-kusimus](https://arvamus.postimees.ee/8005444/riina-solman-elu-ja-surma-kusimus)
[https://arvamus.postimees.ee/8005928/vastus-riina-solmanile-mu-ema-tegi-abistatud-enesetapu-pean-utlema-et-teie-jutt-on-solvav](https://arvamus.postimees.ee/8005928/vastus-riina-solmanile-mu-ema-tegi-abistatud-enesetapu-pean-utlema-et-teie-jutt-on-solvav)
Riina Solman paras idioot ka
Eutanaasia puhul on kaks peamist aspekti, mis teevad teema keeruliseks.
1. Meie kultuur ja ühiskonnakorraldus tugineb sellele, et iga inimelu on väärtuslik. Tehakse väga suuri pingutusi selleks, et anda tervisekahjustuste korral kiiret abi. Välja on töötatud igasuguseid seadmeid ja meetodeid, et anda elulootus neile, kellel veel näiteks sadakond aastat tagasi poleks seda olnud. Kui nüüd selle taustal tuleb lauale variant “aga kui ei üritakski ja paneks lihtsalt tuled kustu”, siis see on servapidi loomuvastane.
2. Me oleme loobunud surmanuhtlusest, sest on olemas võimalus, et süüdimõistetu pole tegu tegelikult toime pannud. Samamoodi on eutanaasia puhul alati küsimus, kas patsient ikka ise tahab seda. Kellegi vara endale krahmamise nimel on igasuguseid koledaid asju tehtud.Samuti on inimesed ajaloos korduvalt manipuleerinud teisi end kas sandistama või oma elu lõpetama petlike lubadustega paremast elust läbi ümbersünni.
Tehnilisi detaile on muidugi veel, aga need kaks on põhilised. Eutanaasia pooldajatele on kontrollküsimuseks “Kas suitsiidikatse järel peaks abi andma?”, vastastele “Kas lõputu õudus on parem kui õudne lõpp?”.