Ieri sono stati vinti quasi cinque milioni di euro con Eurojackpot in Estonia

Hea meel, et teisel eestlasel niimoodi vedas! Eriti äge oleks kui läheks kellelegi, kes varem pole eriti midagi endale lubada saanud.

Jätab täiesti külmaks. Ei tea, kohastumuse asi vist. Kui näed, et su noorem vend teenib juba ülikooli ajal summasid, millest sa ise ei hakka kogu oma elu jooksul tõenäoliselt undki nägema, siis paratamatult lepid sellega ja tekib kohastumus. Ei ole mingit kadedust, nii lihtsalt on. Tulebki tunnistada, et ongi palju andekam inimene kui mina.

Isiklikult ei ole ma lotot mitte kunagi mänginud. Ja ma ei tea, ma ei näe nagu selles ühekordses võidus miskit erilist rikkust ka, olgu ta kuitahes suur. Reeglina antakse see käest veel kiiremini, kui see tuli. Või tekivad lähedastega mingid tülid vms. Ei tea, ei kadesta sellist elu.

Eestis on mitukümmend tuhat inimest suurema varandusega – kellest iga aasta vähemalt sadu inimesi kukub sellest 5 milli kategooriast välja ning sadu tuleb sinna juurde oma varandusega. Mida see üks inimene seal ikka loeb? Mis on muutunud maailmas või ka Eestis kui see inimene selle ühe suure lotovõidu sai?

Tunne, mis valdab, on nördimus, et Eesti uudiste tase on endiselt kehv, sest tegemist ei ole mitte mingis mõttes kuidagi uudse või ootamatu olukorraga, et keegi Eesti kümnetest tuhandetest lotosõltlastest vahel ka midagi võidab.

“Nähes sellist pealkirja valdab mind hetkeks kummaline tunne, nagu oleksin ise 5 milli võitnud.”
Soovin õnne, sul on peategelase sündroom. 😀

Ikka rõõmu tunnen. Tore ju, kui keegi saab oma elu hakata paremaks sättima. Kuna lotopiletite ostmine olevat pigem “teenin alla keskmise” inimeste rida, siis hoopis tore. Loodetavasti ei teki tal lähikonnas sellest tülisid ega kadedust.

MIna ei mängi lotot juba palju aastaid, aga mitte põhimõtte pärast. Ei tule meelde.

Suurim võit?

Päris ausalt, ma ei mäleta ei lotomängu nime ega summat, aga võitsin aastal 2010 või 2011 summa, mis oli natuke rohkem kui minu nelja kuu palk, nagu ma seda ise siis endale kirjeldasin. Palka ka ei mäleta 🙂 Seda mäletan, et lõime mehega selle summa kolmeks. Kolmandiku eest ostsime kuigivõrd baasilisi toiduaineid, mis säilivad ja kodukaupu. Näiteks mitu edevat panni, uued padjad-tekid ja seinalambid. Kolmandiku investeerisime. Kolmandiku lõime planeeritult ja mõnuga laiaks ja üldse ei kahetse, väga lõbus oli. Mõnepäevane reis Münchenisse, muuseumid, restoranid, Eestis spaad, nädalavahetus renditud majakeses kalapüügiga jõe ääres, ja jälle palju restorane 🙂

Ma võitsin kunagi summiga 10 euri kui koolis käisin veel, tundsin ennast nagu kuningat umbes 5 minutit

Mis tunne mind valdama peaks? 💀