BAGE TALES CREATOR: Strano, che tipo di stipendio le persone considerano più vivaci
https://www.personaliuudised.ee/saated/2025/05/13/kui-palk-on-tabu-on-usaldus-ohus?utm_source=linkedin.com&utm_medium=personaliuudised-wallpost&utm_campaign=kui-palk-on-tabu-on-usaldus-ohus
di meenikunno
16 commenti
>Miks on palgast ausalt rääkida keeruline? Mida inimesed oma panuse eest ootavad ja millal muutub vääramatu vaikus organisatsioonile endale kõige kulukamaks?
>Värskes saates „Töö ja palk“ avatakse palgamaailma pinge- ja võimalustepunktid: räägitakse palgarahulolust, ootustest, aususest ja sellest, millal on palgast rääkimine juhtimise tööriist, mitte ohtlik teema. Külas on [CV.ee](http://CV.ee) kommunikatsioonijuht Karl Oder ja u/palgajutud konto looja Birgit Ruunik.
>Põgusas palgaülevaates kirjeldab Oder, et palgad küll tõusevad, kuid see toimub ebaühtlaselt ja sõltub sektorist. Palgasurvet tunnevad eelkõige valdkonnad, kus töötajate nõudlus ületab pakkumise. Samuti arutletakse, milliseid erialasid tasub noortel valida. Vastus sõltub kahtlemata ka sellest, kas sihiks on kõrge palk või kindel töökoht, ent Oder on siiki veendunud, et kõige õnnelikum on inimene siis, kui ta teeb seda, mida ta teha tahab: “Võib olla kindel, et sinust ei saa väga head inseneri, kui sa sisimas ei taha insener olla:”
>Palgarahulolust ja selle kujunemisest kõneldes toob Birgit Ruunik esile, et rahulolu mõjutavad rohkem tunnetus ja võrdlusmoment kui pelgalt palganumber. Palgaootusi võivad mõjutada harjumused, sotsiaalmeedias nähtu-kuuldu või elukalliduse kasv, mistõttu võivad töötajate ootused tööandjate võimalustest kaugele ette kihutada.
>“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500-2800 eurot bruto,” kirjeldab Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline. “Miskipärast arvavad inimesed, et see on normaalne, et saabki mitu korda aastas soojamaareisil käia ja restoranis õhtust süüa – aga see ei ole tegelikult sugugi tavapärane, see on luksus.”
>Üks kesksemaid küsimusi puudutab palga õiglust ehk seda, mis teeb palga õiglaselt tajutavaks. “Õiglane palk ei tähenda kõrget palka,” kinnitavad mõlemad saatekülalised levinud eksiarvamust. Arutelu jõuab kiiresti läbipaistvuse ja usalduse temaatikani. Külalised leiavad, et palgadirektiiv võib aidata vähendada oletusi ja ebaõiglust, ent läbipaistvus toob kaasa ka vastutuse palgakommunikatsiooni selgitada ja juhtida.
>Saate lõpuosas räägitakse motivatsioonist laiemalt: millal on töötaja nõus väiksema palgaga, millal mitte, kui palju loeb palk võrreldes paindlikkuse, kolleegide ja isikliku arengu võimalusega ning millal saabub hetk, kui palganumbrist saab lahkumisotsus.
>Saadet juhib Helen Roots.
Kokkuvõtteks tundub, nagu [cv.ee](http://cv.ee) proovib selgitada, miks ei peaks/tohi/saa normaalset palka küsida, vaid peaksid rahul olema sellega mis pakutakse ja ära elu naudi ja reisil käi.
Kuna palgad ning töökuulutustes olevad palgad pole avalikud siis ei tea keskmine eestlane palju ta ebda töö eest saana peaks.
Tädi maali töötab Harjumaal lüpsjana 10 aastat, ütle peast palju ta väärt on ilma et googeldaksid või palgaga töökuulutusi ei otsiks.
.
>“**Elamisväärseks palgaks** nimetatakse enamasti suurusjärku 2500-2800 eurot bruto,” kirjeldab Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline. “Miskipärast arvavad inimesed, et see on normaalne, et saabki mitu korda aastas soojamaareisil käia ja restoranis õhtust süüa – aga see ei ole tegelikult sugugi tavapärane, see on luksus.”
Sellist paska on raske kommenteerida
WC on ka luksus. Me peaks ikka väljas auku kaevamas käima.
Eks ole, et mis mõttes pööbel ei taha vaevu vaevu ots otsaga kokku tulla 🙄
2500-2800 eurot bruto ongi tänase hinna- ja maksuporno juures normaalne palk, millega saab enam-vähem hakkama.
selline tavaline linkedin postituse taseme jutt, kus kõik need hr inimesed päev otsa postitavad
Et kui elektriarve saab makstud, siis on ju enam kui küll? Kummaline on hoopis see hoiak, et kui ettevõtte sisendhinnad kasvavad, siis kasvavad ka toodete ja teenuste hinnad, sest jumal hoidku selle eest, et ettevõtte kasum ei saavuta järjekordset rekordit, aga kui töötaja ei ole nõus 3 aastat sama palka saama, siis see on jultumuse tipp… Ja “Minimaalne summa, et mitte täiesti paljas ja näljas olla” ja “elamisväärne ehk motiveeriv töötasu” on tegelikult kaks erinevat küsimust. Surviving isn’t thriving!
Kustkohast see 2500 pärineb? Aga jah, kui rääkida pere loomisest ja endale normaalse elu tekitamisest, siis 2500 on ikka nii miinimum kui miinimum pere peale.
2500 sa võibolla saad Tallinnas või heal juhul Tartus, kui sul ekstra hea koht on. Samas vaatame tööpakkumistes välja toodud palku Tartus (annab parema ülevaate kui Tallinn)- enamikul juhul polegi palka välja toodud, aga kui on, siis kas miinimum või 1200 bruto. Ok, 1450 kui inglise keelt oskad ja klienditoesse lähed, kuid sinna on alati räige konkurents. circa 1000 eur kuus kätte on tavaline täiskohaga tartus töötada, nii palju kui ma näinud, kuulnud ja lugenud olen. Seega veelkord, kust kohast see 2500 kuus tuleb? Ja jällegi sama hull jutt, et “tahetakse iga päev restos süüa”
Nii, ja mis sa selle eest saad, kui sa ütleme 1000 kätte saad Tartus? Eeldame, et elad üksi ja peret ei ole, ei pidutse ka. Kui pimedat kitsast kongi ei taha korteriks ja tutvusi ei ole või ei vea hea inimesega (õnneks endal vedas. Suur tänu praegusele korteriomanikule), siis elamisväärsed korterid (circa 30 ruutu), kus sul ka ruumi liikuda on ja korter oma päralt (ehk ei rendi korterist tuba, vaid saadki privaatselt elada), algavad circa 300 eur/kuu+kommunaalid ja see on veel isegi hästi saadud. Pankadest peaks selle palgaga swedbank kohaselt (lihtsalt kasutasin kalkulaatorit) saama circa 40 000 laenu, millega sa ei saa linnades mitte midagi- ainult mingi väikese, heal juhul renoveeritud kongikese puitmajas ja puuküttega.
Ehk inimese moodi üksi elamiseks linnas on sul vaja kulutada juba circa 40-45% eluaseme peale tavapärase palgaga. Toit on toit, kokku hoida, siis saab üsnagi väikese summaga hakkama, aga et asja lihtsana hoida, ütleme et 10 eur/päev on selline summa, millega peaks olema enamik toiduharjumusi kaetud. Ehk toit+eluase on juba circa 700-750 eur/kuu. Aga see ei ole veel kõik! Tänapäeval on internet+telefon hädavajalikud, lisaks ühistransport või auto peale kuluv, ehk lisame veel 50 eur (autoomanike jaoks isegi vähe). Lisaks tuleb ju vahetevahel riideid ka osta või midagi asendada, ehk paneme veel optimistlikult 50/kuus juurde (tihti tuleb suurem ost kord aastas).
Ja siis tähistamised. Sõltuvalt pere ja tutvusringkonna suurusest, ei pruugi väga palju selle peale arvestada, aga ütleme 20-30 eur kuus juurde panna pole palju.
Ehk siis linnas elades, saab ülioptimistlikult hakkama circa 950 euroga ots otsaga kätte, kui natuke kulutamis/luksusraha ka arvestada. Aga see on ideaalvariant ning paratamatult tuleb lisakulutusi elus ette- tähtsa asja ootamatu katkiminek, hambaravi, pikem haigusleht, tänu millele pead säästudesse minema, sest palk oodatust väiksem isegi haigekassa abiga.
Nii, ja nüüd räägime siis variantidest, kus sa peaksid olema üksikvanem või ajutiselt tervet peret ülal pidama. Kuidas see võimalik peaks olema?
Maakohtades sõltub palju, kus. Osades saab vähemaga hakkama, paljudes kohtades aga suurusjärk suht sama, kusjuures maakohtades on selge miinus, et reaalselt töökohti ei ole- et pmst pead miinimumpalgaga leppima, sest alternatiiv on kuskile mujale kolida või töötuna passida.
https://preview.redd.it/5o6oo7hmsq0f1.jpeg?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=ac64e190ec12aa8c8a52898f08375df3bb1653fa
Huvitav mõttelaad neil, et ainult teatud osa ühiskonnast väärib realistlikku elamisväärset palka ja võib nautida kapitalistliku maailma hüvesid.
Oma erilise mätta otsast on ju tore kõiki teisi hinnata.
Teised aga ärgu virisegu ja leppigu miinimumiga. Mis sest, et võib vaielda, et mitte kõik neist rikkuritest ei vääri oma suurt palganumbrit.
Oleme kõik võrdsed, aga mõned meist on võrdsemad 🙂
Palk palk palk.
Senikaua kui inimene keskendub palgale, jääbki talle ainult pakutav palk.
Arenege ja nõudke rohkem. Tegelege ettevõtlusega. Investeerige. Looge rahavooge. Easy money.
Mul pole omanik mitu aastat üüri tõstnud, olen ülimalt niru toitumisega (läheb kõvasti vähem raha toidu peale), midagi muud peaaegu üldse ei osta, kaasaarvatud riideid – eelarve 950-1000 €.
Teoorias kui häda käes saaks veel 50€ maha toidu pealt, aga kui suurem osa sellest rahast läheb elamise, kommunaalide ja tel+internet peale siis see vöö pingutamine väga ei päästa.
Kõlab nagu klassikaline tööandja propaganda mis Eesti meediat domineerib
Lugesin ja vihastasin päris korralikult. Minu igakuised sissetulekud jäävad kuskile 2500 bruto kanti. Mõnikord, kui õnnestub ületunde teha või preemiat saada, siis kuni 3000 eurot. Need on õnnelikud kuud.
Mul ei ole mitte mingit võimalust käia mitu korda aastas soojamaareisil. Ma ei käi restoranis õhtust söömas ning käin väljas söömas väga harva. Mõne hea sõbraga kokku saamise nimel ehk. Ma käin isegi juuksuris paar korda aastas, sest mul lihtsalt ei kannata eelarve välja (pikkade juustega naine siinpool).
Mul on kodulaen. Ei ole üle jõu käiv, ei ole mingi palee eest. Suvaline korteripugerik on, laenujääk 58k, aga ikka küsib pank 395 eurot iga kuu. Mul on arved vaja maksta. Maja on renoveeritud, nii et igakuine ühistu arve on umbes 250-260 eurot. Küttearve. Internet. Telefon. Kindlustus. Ravimeid oleks aeg-ajalt vaja osta paraku. Mul jookseb 6% II pensionisambasse, sest ma üritan tubli kodanik olla. Õnneks on hea tootlusega fond. Sama palju tahaks ka III sambasse panna, et riske hajutada eri fondide vahel, aga noh, alati ei õnnestu …
Mul on 20 aastat vana natuke logisev diivan, mille ma sugulase juurest ära rottisin, kui ta uue ostis. Riideid käin kaltsukatest ostmas tihti, et oleks võimalik kvaliteetsete jalanõude jaoks säästa. Arvuti järelmaks 80 eurot kuus nöörib natuke hinge kinni, aga mul on seda töötamiseks vaja. Põhimõtteliselt elan üsna tagasihoidlikku elu, ei priiska, ei larista, ehk 100-200 eurot jääb kuu lõpus üle ja seda siis jupphaaval investeerin, samuti preemiarahad panen kõrvale. Seda juhul, kui näiteks külmkapp otsi ei anna nagu paar kuud tagasi juhtus. Ei ole vaja uusi prille osta. Hambaarstile minna.
Mis soojamaareisid??? Mis restoranid??? Üksik inimene, kellel pole abikaasat või elukaaslast kõrval, elab umbes 2000 eurose netopalgaga täpselt nii, et ei idane, ei mädane.