Analisi Perché i prezzi alimentari estone sono così costosi? L’IVA non è la risposta corretta. I dati parlano un’altra lingua

Normaalses riigis tegeleb selliste asjadega konkurentsiamet, aga meil on ta sama hambutu kui 2-kuune beebi.

Olles ise jaekaubanduse valdkonnaga tööalaselt tihedalt kokku puutunud, siis kiidan seda analüüsi. Olen ise samade asjade peale mõelnud ja trende tunnetanud. Minu jaoks on võti artikli lõpus ja seetõttu ei poolda ma ka toiduainete KM alandamist sellisel kujul. Jah, mujal riikides see võib-olla toimiks, kuid meie puhul on kiire kallinemise taga olnud palju suuremad põhjused kui lihtsalt käibemaks. Liiga palju kaubanduspinda elaniku kohta ja sellest tulenevaid ülalpidamiskulusid, mida kett peab muudkui hindadesse kirjutama.

Hiljuti võttis Rimi juht sõna, et miks kette küll taga kiusatakse ja kui nad oma hindu alla laseks, siis peaks ju poode sulgema! Mul on kodu ümber 4 Rimit – ausalt, see poleks maailma lõpp kui neid oleks 2.

Artikli lõpust:

“See on suur küsimus, mis eeldaks eraldi põhjalikku analüüsi. Eestis on palju suuri poekette, konkurents on terav. Loogiliselt peaks see hinnad alla tooma. Ent ei too, nagu näeme.

Üks hüpotees on Eesti ebanormaalselt suur kaubanduspindade maht elaniku kohta. Oleme selles vallas Euroopa liidrite hulgas koos Luxembourgi, Monaco ja San Marinoga. Kõik need moodsad müügipinnad, kõrvuti olevad kaubakeskused, sealsed rendid ja laenumaksed, remondid ja uuendused peab kinni maksma tarbija.

Sellele, kui olulisele tegurile viitas Heido Vitsur oma põhjalikus analüüsis Eesti hinnatõusust.

Hästi võttis selle hiljuti kokku ka Reigo Rusing, Balsnacki juht intervjuus Ärilehele, kus ta selgitas kalleid jaehindu järgmiselt: „Siin on kaks põhjust. Me toodame vähe ja toome veoautodega toitu sisse ning vaieldamatult on meil jaepinda Euroopa Liidus kõige rohkem, võib-olla oleme tipus isegi kogu maailmas. Jaekettide marginaalid ei ole suured, aga nende suure pinna tõttu tekkivad kulud maksab kinni tarbija.“”

Artikkel sisemiselt viitab teistele artiklitele:

* https://epl.delfi.ee/artikkel/120391701/jurgen-ligi-me-ei-vaja-riiklikku-supikooki-joukamatele – Autor: Jürgen Ligi, haridus: majandusalane kõrgharidus, amet: Rahandusminister.

* https://epl.delfi.ee/artikkel/120390048/repliik-ja-joonised-rasmus-kattai-vaiksem-kaibemaksumaar-ei-tahenda-madalamaid-toiduhindu – Autor: Rasmus Kattai, haridus: Ph.D. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, amet: Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja.

* https://epl.delfi.ee/artikkel/120390577/ardo-hansson-kaibemaksumaara-langetamine-ei-too-tarbijale-kasu-vaid-riigieelarvele-palju-kahju – Autor: Ardo Hansson, haridus: majandusteaduse doktori kraad Harvardi ülikoolist, amet: peaministri majandusnõunik, on olnud Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

Kõik 3 meest nii töö kui haridus väga seotud majandusega. Kõik ütlevad, et käibemaksu erisuse tekitamine toidule ei aita toiduhindu alla tuua. Äkki kuulaks ära mida haritud mehed vahepeal räägivad?

Jürgen Ligi on polariseeriv poliitik – ta on musternäidis liberaalide probleemist, et liberaalid ei oska suhelda oma valijatega või siis inimestega, kes peaksid olema nende valijad. Tegelt see ei ole nii väga liberaalide probleem vaid see on haritud inimeste probleem – me elame maailmas kus me oleme lihtsad probleemid ära lahendanud ja peame maadlema nüüd keeruliste probleemidega – keerulised probleemid vajavad keerulisi lahendusi – haritud inimestel on tihtilugu liiga vähe kannatust, et keerulisi probleeme ja lahendusi lihtsatele inimestele lahti seletada – eriti kui kõrval pekstakse trummi lahendusega, mis tundub lihtne (langetame käibemaksu) ja emotsionaalselt esimesel hetkel tundub nagu võiks ju aidata (maks läheb alla -> hind läheb alla) – aga see ei ole nii lihtne.