"Per ulteriori introversi, è stato tentato di creare pratiche alternative come nidi o poltrone ad alto contenuto di cocco, ma mi sembra che a volte sarebbero necessarie opzioni di separazione spazialmente in modo che i giovani non debbano andare in bagno."
…
Inoltre, la trasparenza dei locali può essere interferita dagli studenti: le pareti di vetro creano una coerenza visiva, ma allo stesso tempo vedere ciò che sta accadendo nel corridoio è l’attenzione di molti giovani durante la lezione.
Arhitektuuriteadlane: moodsad koolimajad sobivad rohkem ekstravertidele
byu/enoughgrapefruits inEesti
di enoughgrapefruits
7 commenti
Artiklist saan aru, et isegi klassiruumid pole enam privaatsed, sest tekitab “sidusust”. Kõige jubedam asi koolis oligi see, et klassid keerati vahetunniks lukku ja kõik pidid koos lärmakas koridoris ootama. Mõni hea õpetaja lubas siiski lastel klassi jääda. Nüüd tahetakse aga kogu koolist avalikku kontorit teha, miks?
Ebaeestilikud arhitektid. Tahavad ameerikalikku ektravertsust peale suruda. Tuleks eriõppelaagritesse kupatada ja õpetada neile, kuidas asjad tegelikult Eestis käivad.
Niimoodi on ju ka keskenduda ja ühist ruumi luua väga keeruline.
Avatud kontor on minu jaoks kindel ei, täiesti vastuvõetamatu nähtus.
Täitsa putsis, avatud kontori huinjaa on jõudnud ka lasteni, et neid terroriseerida selle sigadusega?
Väga huvitav! Ühest küljest on jah, uutes majades ilus olnud käia. Valgust ja õhku on palju rohkem. Aga pole varem mõelnud, mis tunne see on, kui seal 500+ reibast ja lärmakat last/noort koos ringi jooksevad….
Samas, vanades majades, mis seal ikka nii väga eraldatud oli? Klassiruumid jah, akendega ainult välja. Aga koridorid ja nende olemus – ainult igavamad ja vähem-mugavad.
Pea ükski valgekraest täiskasvanu ei oleks nõus töötama tingimustes, kus paljud koolilapsed praegu õppima peavad. Klassiruum ongi avatud kontor – ülisuure tihedusega, liikumisvabaduse puudumisega.
On vastuolu. Kool vastutab lapse turvalisuse eest koolimajas. Suure liigendatuse ja eraldumisvõimalusega koolimajas on väga raske täiskasvanutel kontrollida laste tegevust. Iga vähem käidav koht muutub automaatselt paljude laste ning eriti introvertide jaoks ebaturvaliseks:
1. väiksem mure on see, et seal lähevad kohe veibid ja muud ained käima.
2. suurem mure on selles, et eraldatud kohta hakkavad kontrollima kambad. Mida eraldatum, seda tõenäolisem on, et mõni kamp selle omale peamiseks ajaveetmiskohaks võtab tundide vahel ja ajal.
Ainus viis, kuidas introvertsed lapsed saavad ka omale seal koha on siis, kui eraldumisvõimalust on nii palju, et nad ei pea kampadega konkureerima. Aga sellel juhul ei ole ka koolis töötavatel täiskasvanutel aimugi, mida lapsed teevad, kus nad on – vastutada pole võimalik, kambad tegutsevad dšungli seaduste järgi.
Privaatsus mind vb niiväga ei huvitanudki, aga koolid on enamasti *räigelt* lärmakad, eriti vahetunniajal. Kurnav oli. Pakuks, et maantee maja ees on kordades vaiksem, isegi kui 90% inimestest 70ne ja 80ne asemel 90nega lasevad.