Kus see üllatunud Pikachu nägu nüüd on, kui teda vaja on…
Aga paistab, et sotsiaalmeedias on juba kahtlejad, sest viirust ei ole ometi olemas ja PCR ei ole päris ja ivermektiin ja “Keegi Teine võiks mingi Parema Lahenduse välja mõelda”, eksole 🙂
euphoricscrewpine on
Kui ökonomistid ja poliitikud optimistlike majandusprognoosidega taaskord metsa panevad, siis on vähemalt mida süüdistada – seakatk. Sead on Eesti majanduse alustala.
HorrorKapsas on
Esialgne käsk sead tappa tuli juba 29. juulil. Nüüd on viirus peiteperioodist jõudnud aktiivsesse faasi, kus loomad hakkavad surema.
Seakaitsjad muidugi trallitavad edasi.
Samal ajal sead surevad piinarikkalt kulgevasse katku.
Esimesed tunnused loidus, söögiisu kadumine, kõrge palavik (40–42 °C). Seejärel sigadel tekivad hingamisraskused, kõhulahtisus või oksendamine, mõnikord verejooks ninast või pärakust. Iseloomulikud muutused naha sinakad või lillakad laigud kõrvadel, kõhul ja jalgadel verevalumite tõttu. Enamik haigestunud sigu sureb mõne päeva kuni nädala jooksul tunnuste avaldumisest.
maatriks on
Suur majanduslik kahju, juba mitu nädalat ei ole tootja saanud seakasvatusest SAKi tõrjuma asuda, peab ootama.
Lisaks muidugi haiguse käes kannatavad sead.
Hea töö, protestijad 🙂
IllustriousSyzygy on
See on selle loo kõige kurvem aspekt: see pole mingi nohu. Nad surevad. Loomulikult on taudi ohjeldamine kõige tähtsam, aga ei maksa unustada ka halastust. Jah, need loomad elavad täiesti räiget, rõvedat ja piinarikast elu üksnes selleks, et maha löödud saada. Aga SAK keerab asjale vindi peale. Googledage selle haiguse sümptomeid …
*They then gradually lose their appetites and become depressed. In white-skinned pigs, the extremities turn blueish-purple and hemorrhages become apparent on the ears and abdomen.*
Ainus halastus, mida need loomad oma elu jooksul kogeda saaksid, on võimalikult kiire ning võimalikult valutu surm. Nende pikaldane solgutamine ning haigusesse suremine laskmine on lihtsalt ebainimlik ning mitte keegi ei võida sellest mitte midagi.
Laksu_ja_Molliamet on
Miks aktivistid tahavad, et loomad kannataks? Nad ise tahaksid piinelda kui surmatõbi kallal, selle asemel et valutult surra?
Basic-Still-7441 on
Tuleb tänada Elvis Brauser & Co-d. Mõnus ullikeste kamp, kes sõna otseses mõttes põhjustab loomadele piinu. Magama tuleks panna sellised.
7 commenti
Kus see üllatunud Pikachu nägu nüüd on, kui teda vaja on…
Aga paistab, et sotsiaalmeedias on juba kahtlejad, sest viirust ei ole ometi olemas ja PCR ei ole päris ja ivermektiin ja “Keegi Teine võiks mingi Parema Lahenduse välja mõelda”, eksole 🙂
Kui ökonomistid ja poliitikud optimistlike majandusprognoosidega taaskord metsa panevad, siis on vähemalt mida süüdistada – seakatk. Sead on Eesti majanduse alustala.
Esialgne käsk sead tappa tuli juba 29. juulil. Nüüd on viirus peiteperioodist jõudnud aktiivsesse faasi, kus loomad hakkavad surema.
Seakaitsjad muidugi trallitavad edasi.
Samal ajal sead surevad piinarikkalt kulgevasse katku.
Esimesed tunnused loidus, söögiisu kadumine, kõrge palavik (40–42 °C). Seejärel sigadel tekivad hingamisraskused, kõhulahtisus või oksendamine, mõnikord verejooks ninast või pärakust. Iseloomulikud muutused naha sinakad või lillakad laigud kõrvadel, kõhul ja jalgadel verevalumite tõttu. Enamik haigestunud sigu sureb mõne päeva kuni nädala jooksul tunnuste avaldumisest.
Suur majanduslik kahju, juba mitu nädalat ei ole tootja saanud seakasvatusest SAKi tõrjuma asuda, peab ootama.
Lisaks muidugi haiguse käes kannatavad sead.
Hea töö, protestijad 🙂
See on selle loo kõige kurvem aspekt: see pole mingi nohu. Nad surevad. Loomulikult on taudi ohjeldamine kõige tähtsam, aga ei maksa unustada ka halastust. Jah, need loomad elavad täiesti räiget, rõvedat ja piinarikast elu üksnes selleks, et maha löödud saada. Aga SAK keerab asjale vindi peale. Googledage selle haiguse sümptomeid …
*They then gradually lose their appetites and become depressed. In white-skinned pigs, the extremities turn blueish-purple and hemorrhages become apparent on the ears and abdomen.*
Ainus halastus, mida need loomad oma elu jooksul kogeda saaksid, on võimalikult kiire ning võimalikult valutu surm. Nende pikaldane solgutamine ning haigusesse suremine laskmine on lihtsalt ebainimlik ning mitte keegi ei võida sellest mitte midagi.
Miks aktivistid tahavad, et loomad kannataks? Nad ise tahaksid piinelda kui surmatõbi kallal, selle asemel et valutult surra?
Tuleb tänada Elvis Brauser & Co-d. Mõnus ullikeste kamp, kes sõna otseses mõttes põhjustab loomadele piinu. Magama tuleks panna sellised.