Esperti di mobilità: le città estone sono bloccate tra il passato e il presente

>Linnapildis levinud sissetallatud rajad näitavad Antovi kohaselt selgelt, millised on inimeste loomulikud liikumissuunad. Juba 1970. aastate Lääne-Euroopa õpikutes toodi näiteid, kuidas ülekäigurajad peaks rajama just sinna, kuhu inimesed on need sisse kõndinud. Ta lisas, et jalakäija jaoks on iga lisameeter ajaliselt kulukam kui auto jaoks, mistõttu peaks eeskätt mõtlema jalakäija mugavusele.

Huvitav siis, et uutel rattateede lahendustel (ntks Tartus Vabaduse pst) ehitatakse sõiduteest eraldatud rattatee ühesuunaliseks. Enne oli kõnnitee kus võisid vaikselt rattaga mõlemas suunas kulgeda, nüüd kui tahad teises suunas minna siis pead üle tee minema või sisuliselt vastassuunas sõitma.

> Tallinna Ülikooli linnauuringute professori Tauri Tuvikese hinnangul raskendab ennetustegevust eeskätt ametkondade vaheline poliitiline vastasseis. Samuti põrkuvad erinevad maailmavaated. “Kuigi teadmised vähem kaitstud liiklejate toetamiseks on paljuski olemas, ei pruugi need alati praktikasse jõuda, eeskätt poliitiliste eri arusaamade tõttu sellest, kelle õigused liiklemisel on esiplaanil,” selgitas Tuvikene.

Ma arvasin, et ma olen LSi väga palju uurinud ja tean kõike. B-kat load 12 aastat, A-kat load just tehtud. Olen alati teadnud, et ma pean kusagilt parklast-õuealalt-tanklast välja sõites kõigile teed andma, ja samas sõites ka jalgrattaga selliste kohtade eest läbi, eeldan autojuhtidelt sama.

Aga kui linna transpordiamet on jooninud selliste kohtade väljasõidu juurde ülekäiguraja: https://maps.app.goo.gl/QRVEcVjqR4qafkLq8

… peavad üldsegi jalgratturid ja taolised teed andma autojuhile.