Previsione. La crescita economica del prossimo anno è principalmente con il sostegno del denaro del prestito statale

Ja siin on Eesti Panga sügisese majandusprognoosi põhinäitajad:

https://preview.redd.it/a903gxx77vqf1.png?width=942&format=png&auto=webp&s=e57d64470b13b29f8316db357b720d0978af9713

Oluline on see, et prognoos EI arvesta valitsuse plaaniga kasutada EL-i eelarvereeglite vabastusklausel täies mahus ära, sest see info tuli liiga hilja:

>Pärast Eesti Panga prognoosi valmimist on valitsus teatanud plaanist loobuda varem kavandatud tulumaksutõusust ja on seadnud puudujäägi eesmärgiks 4,5%, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga seatud maksimaalne lubatud tase.

>**Vabastusklausliga lubatavat maksimaalset riigieelarve puudujääki ei ole otstarbekas kogu ulatuses ära kasutada.** Arvestades majanduse pööret taastumise suunas ja püsivalt suurt riigieelarve puudujääki on mõistlik, kui eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirdub vaid täiendavate kaitsekulutustega. Kui aga kaitsekulud jäävad suureks pikema aja vältel, tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest. Puudujäägi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme lähedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk sisuliselt 2029. aastani tõuseks riigi võlg üle 30% SKPst ja intressimaksed pea 1%ni SKPst. Suurenev intressikulu võtaks enda alla üha suurema osa maksulaekumistest ja jätaks valitsusele väga vähe võimalusi reageerida ootamatult tekkida võivatele probleemidele Eestis. Eelarve puudujäägi süvenemine annab majandusele küll ajutise lisatõuke, ent halvendab pikas plaanis majanduse pikaajalist väljavaadet.

Spekuleerin, et SKT tõus tuleb prognoositust madalam, aga raha põletakse isuga ning majanduskasvust rahvas tunnetatavat kasu ei lõika. Raha põletatakse jätkuvalt ennekõike ‘õpetajate palkade’ ja ‘kaitsekulutuste’ egiidi all, et lämmatada igasugused küsimused, kas säärane eelarve puudujääk on ikka õigustatud. Oleme täna kogemas momenti, kus taasiseseisvunud Eestit juhitakse kõige lühinägelikumas juhtimisstiilis. Kui inflatsioon tundub endiselt kõrge, tööstus ägab ja töökohti ei looda, siis just siin on see põhjus.

On keegi mõelnud kunagi küsida, et kui suur osakaal riigi eelarvest kulub kaitsekulutustele?
Ma ei räägi SKP-st, ma räägin protsenti riigieelarvest. Ja siis kõrvuada seda riigieelarve defitsiidiga.

Mis juhtub?