Molti ginnasti non frequentano una scuola vicino a casa e ciò aggrava la disuguaglianza
https://www.err.ee/1609829163/paljud-gumnasistid-ei-kai-kodulahedases-koolis-ja-see-suvendab-ebavordsust
di EstonianLib
Molti ginnasti non frequentano una scuola vicino a casa e ciò aggrava la disuguaglianza
https://www.err.ee/1609829163/paljud-gumnasistid-ei-kai-kodulahedases-koolis-ja-see-suvendab-ebavordsust
di EstonianLib
3 commenti
>Üle poole Eesti gümnaasiumiõpilastest ei käi kodule lähimas koolis ning see süvendab hariduslikku ebavõrdsust: kui magnetkoolides tekib ülekoormus, siis vähem populaarsetesse koolidesse kuhjuvad halvemas sotsiaalmajanduslikus seisus õpilased, mis võimendab probeeme, selgus värskest uuringust.
>Gümnasistide õpirände raporti kohaselt on kodust kaugema gümnaasiumi valik sagedasem, mida kõrgem on vanema haridustase ja sissetulek. Maal elamine vähendab võimalust kaugemas koolis õppida tunduvalt, rääkis üks uuringu autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Kadi Serbak.
Päris murettekitav uuring.
Oleme harjunud, et Eesti haridussüsteem on võrdne, solidaarne ja ka kehvemal järjel peredest noorte jaoks uksi avav. Kahjuks viimastel aastatel on liikumine olnud pigem vastupidises suunas, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.
Ma ei tea kui dramaatiline see ikka on. Meil siin Tallinnas on 3km raadiuses vähemalt 5 gümnaasiumi. Kui laps ei käi 500m kaugusel vaid hoopis 1,5km kaugusel koolis, näiteks kuna seal on just teda huvitava valdkonna õppesuund, siis on kohe tegemist negatiivse tendentsiga selle statistika järgi. Kas on ikka õige noortelt paluda, et nad oma huvid ja unistused jätaksid tagaplaanile mingisuguse võrdsuse nimel? Mitu aastat nad peavad oma aja ära istuma, oma kohalolekuga neid nõrgemaid järele aitama – kas 9 aastat ei ole piisav?
Keskkooli “kvaliteedi” tähtsus imo üle paisutatud. Kindlasti on mingi mõju, kuid 10 aastat hiljem ei huvita kedagi mis su keskkool oli. Ning kutsekoolid teoorias palju sobivamad ka paljudele kes gümnaasiumisse lähevad.