Corte Suprema: i social media non sono un luogo pubblico ai sensi della legge

Mõnes mõttes loogiline. Avalikus ruumis peab tahes tahtmata viibima. Sotsiaalmeedias mitte.

Mäletan juba 10a tagasi põhikoolis, kuidas korrutati nt arvutiõp. ja ühiskonnaõp. retoorikat, et internet on avalik koht ja seal kehtivad samad reeglid. Eile saates impulss tehti tänavaküsitlus, kas ja kui palju näevad inimesed sots. meedias vägivaldset sisu. Vastused olid üllatavalt jaatavad. Huvitav, kas inimesed ise ei tea, et algoritmi kujundavad inimesed suuresti ise…..

Sama pretsedent võiks tulla ka avalikus kohas filmimise / pildistamisega. Soovitusi on palju, seadused üpris üldised.

>sotsiaalmeedias häiriva sisuga otseülekande teinud inimest ei saa avaliku korra rikkumise eest karistada, sest kehtiva seaduse järgi tähendab avalik koht ainult füüsilist ruumi.

No selge, siis võib riistad eksponeerimiseks piltide näol valla lasta

Siin kommentaare lugedes tekib kerge kahtlus, et inimesed ei saa päris täpselt aru, mida Riigikohus ütles.

Riigikohus ei võtnud sisulist seisukohta selles küsimuses, kas sotsiaalmeedia on või peaks olema avalik ruum. Sellise hinnangu andmine tolle kaasuse kontekstis polnud vajalik.

Riigikohus möönis, et kehtiva seaduse mõistes ei saa sotsiaalmeediat pidada avaliku ruumi osaks, sest kehtiva seaduse sõnastus defineerib avalikku ruumi sõnaselgelt füüsilise ruumina. Seaduse kehtima hakkamise hetkel ehk aastal 2011 oli sotsiaalmeedia kui nähtus juba selgelt täiesti olemas ning sellega on selge ka see, et seadust kehtestades ei olnud toona seadusandja tahe ja eesmärk hõlmata avaliku ruumi mõiste alla ka sotsiaalmeediat.

Riigikohtu asi on lähtuda kehtivast seadusest ja nende kehtestamisel silmas peetud eesmärkidest, mitte asuda ise looma uut õigust olukorras, kus õiguslik raamistik on tegelikult selge. Kui ühiskonnas kerkib soov pidada ka sotsiaalmeediat osaks avalikust ruumist, tuleb selleks muuta seadust ja see ei ole juba Riigikohtu töö.