Per i redditi inferiori alla media (ad esempio, gli psicologi scolastici): https://pastebin.com/qb6qaDTu
Se un ingegnere crea una costellazione nel suo tempo libero, allora ci si aspetterebbe davvero che essa non permei molto il suo lavoro. Tuttavia, se uno psicologo scolastico ha completato un qualsiasi tipo di formazione terapeutica, sarebbe molto difficile per lui non utilizzare elementi terapeutici nel suo lavoro. Anche se la terapia non è basata sull’evidenza. Tuttavia, va detto che ci sono elementi nella costellazione che sono simili ad elementi di altre terapie basate sull’evidenza (ad esempio, terapia familiare, terapie creative).
Qual è la tua opinione?
Korraga kahel toolil: koolipsühholoog tegeleb töö kõrvalt ebateadusega. Kutseühing probleemi ei näe
byu/Igatsusestus inEesti
di Igatsusestus
6 commenti
No näed aga kui ma olen Koolipsühholoog ja arvan, et vene okupatsioon eestis oli õigustatud ning küüditamine samuti siis on mul probleem onju
Ma siiralt ei saa aru, kui uhhuuks Eesti minna suudab. See on pmst nagu loomakaitsja, kes vabal ajal loomi piinab. “Aga meil ei ole talle tööalaselt mingeid pretensioone.” Jeesus F. C. Kas kogu see kutseühing on uhhuu?
Väike meditsiiniline fakt: psühhiaatrid ja psühholoogid on ainsad arstid, kes ei vaatle organit, mida nad ravivad. Sisuliselt nagu auto parandamine ilma kapotti avamata. Absoluutselt ei näe milles siin probleem on.
Mind häiris selle loo juures peamiselt hoopis see, et agaralt asuti oma varasemaid väljaütlemisi ja isegi praguseid tegemisi avalikkusest eemaldama jne.
Isiklikult olin küll igati valmis uskuma, et inimene professionaalselt tõmbab piiri vahele (nt olen kindel, et samamoodi on usklike arstidega jne), aga samas lugedes seal Kethi intervjuust, et terapeut kõigepealt rääkis konstellatsioonist ja siis viitas et äkki klient hoopis ise tahab depressioonis olla… ega see samas liiga head muljet ei jätnud.
Vaimse praktikana ei tohiks küll midagi kellelgi piirata, aga antud juhul on inimene siiski Eestis terve selle suuna eestvedaja ning ka loonud vastava kooli (mis täna küll kannab seda imelikku süsteemifenomenoloogia vms nime). Üldiselt on minuarust alati kõige kahtlasemad just need, kes üritavad mingeid “teaduslikke” väljendeid leiutada. Nagu näiteks “süsteemne fenomenoloogia”. Vt ka kvantväljad, vibratsioonid jne.
Konstellatsiooniga on mul lausa kaks isiklikku kogemust, kuigi 10-15 aasta tagusest ajast. Üks neist oli positiivne — läbiviija oli kliiniline psühholoog ja eks ma lähenesin ka siira uudishimuga. Tegemist siiski, ma ütleks, rohkem sellise vaimse kogemusega ning kindlasti tuleks seda integreerida päris teraapiaga päris vaimse tervise spetsialisti abiga jne. Teine oli ikka täis horror, mingi tuba kus tädike käis ringi ja andis õlisid nuusutada ja kõik olid “ilu” või “armastus” või… ma vist põgenesin sealt. See oli, prantsuse keeles öeldes, weird as fuck.
Inimese psühholoogia on päris õrn ja kõiksugu keldripeudid teevad tüüpiliselt rohkem liiga. Aga kui võtta neid ekstrasensoorseid kogemusi kui spirituaalseid praktikaid — mida on ju ka vaimse tervise jaoks vaja — siis pole otseselt midagi kehvasti. Probleem hakkab just sealt, nagu ka selles artiklis kirjeldati, kui seda hakatakse pakkuma “ravina” või presenteerima kui “teadust”. Minuarust on hoopis see eraldiseisev ja tõsine probleem, millega tuleks tegeleda ja millest kirjutada, mitte kõnealuse konstellööri erialane tegevus, mis vähemalt artikli põhjal tundus ju suures plaanis tänuväärne.
Neid õpetavad ju põhiliselt mingid imelikud vene koolkonnad ja “eksperdid”, nagu see Moskva Võlukool vms, roppu raha teenitakse selle suguvõsaülese süüdistamisega (vt nt Ants Rootslane), ja nende “mustrite” murdmisega. Sageli on neil lausrõvedad mõtted, no näiteks et lapse kaotanud vanem oli selles kuidagi “süüdi” vms. See põhjustab nendele juba meeleheitel inimestele äärmiselt suuri kannatusi ja on sügavalt ebaeetiline.
Tl;dr ajakirjanik võiks keskenduda päris probleemile ning uurida Eesti “konstellatsiooni” maastikku laiemalt, mitte tegeleda ühe inimese personaalküsimusega.
Kas siin meil mitte üks lastepsühholoogi nime kandev sell polnud?
Juhtusin nägema saadet nende kohta, kes on võitnud Nobeli preemia. Kõige rohkem oli ateiste “pehmete erialade” seas (kuid ka seal olid nad vähemuses). Kõige vähem (ca 4 protsenti) füüsikute seas.
Minu postituse mõte: jätke see koolipsühholoog ometi rahule. Täpselt nii nagu on jäetud rahule füüsikutest Nobeli preemia laureaadid. Inimeses võivad vabalt olla koos usupõhine ja teaduspõhine. Inimene teab ise, millal kehtib üks ja millal teine.
Mida aeg edasi, seda usklikumaks ma muutun. Lennukites tunnen aga ainult tüünet rahu ja ei midagi muud. Ka siis, kui on väljas pime ja lennuk rappub nagu Duracelli jänes. Miks? Sest sellel hetkel olen ma teadusfundamentalist. Usaldan füüsikat ja statistikat. Mäletan hästi ühte “Duracelli hiidlendjänest”. Olukord oli nii häiriv, et kapten käskis ka meeskonnal maha istuda. Kuna lennukis oli internet, siis hoidsin ühe käega moblat nii paigal, kui vähegi sain, ning kirjutasin teise käega foorumitesse lollusi. Trükivigu tuli! Enne neelasin kiiruga pool klaasi jookidest vähemaks. Need tantsisid ja hüppasid klaasis.