Forse dovremmo investire di più nell’energia eolica e sperare che magari qualcuno della porta accanto spari una scoreggia un po’ più grande?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120434185/kuupalk-laheb-elektri-maksmise-peale-eesti-inimesed-said-jaanuarikuu-eest-roogatud-arved
di Killer038
15 commenti
Fikseeritud, tähtajaline pakett. Elektriarve + võrgutasu ~60€
Elekriauto, laen töö juures. Avalikes laadijates on kuu aja jooksul kulunud ~5€.
Muide, kas teadsite, et kuigi enamikes avalikes laadijates on fikseeritud hinnad, on olemas ka börsielektriga laadijaid. 😉
Miks?
Kui siit käib läbi põhiline vastus et börsi elekter on aasta lõikes odavam aga samas selline uudis räägib vastupidist.
Siis tekib küsimus mis on see mis nendel inimestel elektri arve nii kõrgeks tõstab? Et ise mitte samasse ämbrisse astuda.
Vaata palju elering ja eesti energia eelmine aasta dividende maksis riigile.
Ärge muretsege pugejad, juba kiideti heaks uued tõusud.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120433550/konkurentsiamet-kinnitas-eleringi-uued-vorgutasud-hinnatous-jai-kardetust-5-korda-vaiksemaks
Seda valitsust huvitab ainult oma tagumiku soojas hoidmine ja oma doonorite rahuldamine.
https://ahtikallikorm.ee/riigiettevotete-dividendid-on-varjatud-maks-elanikkonnale/
https://www.valitsus.ee/uudised/riigiettevotetelt-laekub-tanavu-dividendi-ligi-134-miljonit
Topeltmaksustamine yeee.
Eks lolle tulebki ära kasutada. Kui rahvas ikka nii lammas on siis pole midagi parata.
Eks me nüüd natuke vingume ja siis varsti jälle kõik unustatud.
Kuniks järgmise korrani
ma ei saa aru, mis teil tõuseb.. kas arve või tarbimine, sest majad on soojustamata ja köetakse elektriradikaga tondilossi? Üks huvitav näide oli see tsellist elektriarve pärast kaagutamas. see oli reaalselt naljakas nagu. musul milkud pangas kinni ja kogu papp huugama ära pandud ja nüüd siis nutetakse üheskoos 650 euri arve üle 😀 oleks mul vaid sellised probleemid.. 😀 õnneks mul endal ka tarbimine tõusis korralikult võrreldes eelmise kuuga aga hind tõusis ainult 50 eurot. ei saa aru, mida on vinguda 😀 see on 100% inimeste enda probleem kui neil on tarbimisharjumustes probleemid.
Eestlane on loomult loll ja kannatlik.
Võrgutasu, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, käibemaks otsa… ja see kõik stabiilselt tõuseb, mitte ei lange 😀
Suure hurraaga soovitati kõik küttekolded välja lõhkuda… Muidu krt kütad veel puudega ja jääb mingi kopikas saamata 😀
Hiinlased ehitavad sadu kivisöe elektrijaamu aastas juurde ja irvitavad pihku, müües siia lollidele tuulegeneraatoreid, akusid ja kütteseadmeid…
Ebapopulaarne vastus – aga äkki ei elaks 300m2 majas, mida tegelikult ülal pidada ei jõua? Peab vaeva nägema ja “häid” otsuseid tegema et elamise elektriarve 2000 euro juurde küündib.
Aru ma ei saa, kui aasta peale tuleb börsihind odavam siis mida siin vinguda. Börs ongi riskimine. Ja kui nüüd tuleb kallim, siis on aeg fikseerida. Maksude jms tasude teema on teine, aga tulla kurtma, et näedsa ma ajan taga odavamat hinda ja nüüd talvel ei suutnud seda saavutada, halloo.
äkki muretse veel üks soojuspump. ei pea puid lõhkuma
https://preview.redd.it/t4opueqpaohg1.png?width=616&format=png&auto=webp&s=257664d84992e1c035bae93e34bc1163f536e9fc
Tegelikult on see Eesti läbikukkunud energiapoliitika kurb vili. Valitsuse reaktsioon kogu asjale on samuti nörritav.
Esiteks on valitsus ise valjult propageerinud rohepööret kui lahendust kõigile meie energiaprobleemidele, kuid ideoloogia taustal on tegelikud vajadused jäänud läbi mõtlemata. Nii on tehtud ka sisuliselt antireklaami taastuvale energiale, mida inimesed seostavad iga päevaga aina rohkem ülikallite hindadega ja tootmispuudujääkidega. Palju õnne järgmistel valimistel sama teemaga läbilöömisel.
Teiseks on ka vahetud kommentaarid jaburad. Energeetika- ja keskkonnaminister [Andres Suti hinnangul](https://www.err.ee/1609928759/energeetikaprofessor-eesti-on-liiga-vahe-elektritootmisesse-investeerinud) “kiireid lahendusi ei ole”. Ministril on jultumus rääkida “kiirusest”, kuigi energiakriis kestab juba 5 aastat ja lahendusi jätkuvalt ei paista. Valitsus on pool aastakümmet sisuliselt haltuurat teinud, jätnud vajalikud otsused tegemata ja oodanud, et maagiline “turg” paneks asjad paika. Selle aja jooksul oleks pidanud selgeks saama, mida ja kuhu vaja rajada on ning kasvõi mitu elektrijaama püsti panna.
Küll aga on suudetud vahepeal käibemaksu korralikult tõsta, mis kõigi elektriarveid veelgi paisutab. Jaanuar 2026 on juba kõigi aegade kalleima elektrihinnaga jaanuar, aga unustada ei maksa, et sellele lajatatakse otsa veel ka kõigi aegade kõrgeim käibemaksumäär.
Siia kõrvale sobib ironiseerimiseks Jürgen Ligi arvamus, et hindadele ei tasugi mõelda, mõelge sissetulekutele.
ai plönn
Viimaste päevade börsihinnad on olnud erakordselt kõrged, mis muudab põlevkivienergia rolli väga oluliseks. Kui valitsus paneks praegu kõik jaamad täisvõimsusel käima, oleks võrdlus järgmine:
Viimaste päevade börsihinnad
* Teisipäev, 3. veebruar: Keskmine hind oli ~389–403 €/MWh
* Tipptunnid: Elektri hind ulatus kella 17 paiku rekordilise 655 €/MWh tasemele.
* Esmaspäev, 2. veebruar: Keskmine hind oli ~315–319 €/MWh.
* Tänane keskmine (4. veebruar): Hind püsib kõrge, olles keskmiselt ~200–250 €/MWh.
Võrdlus põlevkivielektri omahinnaga
Põlevkivielektri tootmishind koos kõigi tänaste poliitiliste maksudega (CO2 kvoot + keskkonnatasud + kaevandamine) on hinnanguliselt 120–150 €/MWh.
Milline oleks mõju, kui jaamad käima pandaks?
* Kui Eesti paneks käima kõik oma 1000+ MW soojusvõimsust, ei saaks börsihind tõusta üle põlevkivielektri pakkumishinna. See tähendab, et 655-eurone tipphind oleks asendunud ligikaudu 150-eurose hinnaga.
* Sääst tarbijale: Neil tundidel oleks elekter olnud tarbijale üle 4 korra odavam.
* Keskmine hind: Päeva keskmine hind langeks tõenäoliselt kuskile 120–160 €/MWh vahemikku (praeguse 300–400 € asemel). See on enam kui kahekordne langus.
Miks seda ei tehta?
Kuigi see tooks hinna alla, takistavad seda poliitilised ja tehnilised tegurid:
* Poliitiline surve: Euroopa ühisturu reeglid ja kliimaeesmärgid soosivad importi naabritelt kui sealt peaks tulema odavamat taastuvenergiat), mitte kohaliku “musta” energia sundkäivitamist.
Põlevkivielektrijaamad
**Balti EJ**12 (ajalooliselt)**11 plokki** Töös on vaid 11. plokk Ülejäänud on lammutatud või konserveeritud.
**Eesti EJ**8 (ajalooliselt)**5–6 plokki** 3 plokki on muudetud “strateegiliseks reserviks”. Vanad tolmpõletusplokid (1–7) on suures osas suletud.
Eesti Energial (Enefit Power) on **1000 MW** juhitavat võimsust. millest ei tööta
* **4 plokki Eesti Elektrijaamas:** Need on vanad tolmpõletusplokid, mis on läbinud uuenduskuuri (väävlipuhastusseadmed). kokku siis paberi peal potentsi lisada börsile kuni 800 MW elektrit mille tootmishind jääb börsile alla,
**Kuu keskmine börsihind jaanuaris:** umbes **154,4 €/MWh** (ehk **15,44 senti/kWh** ilma käibemaksuta).
Mingi pastepin ka jagab? Ma ei maksa delfile sentigi aga oleks tahtnud seda hädaldamist lugeda, et kas majade omanikud on valearvestuse teinud ja millega nad puusse panid, vale paketi valisid või lihtsalt elavad üle oma võimete. Maja osta on üks asi aga ülal pidamine tuleb ka arvestada vastavalt võimekusele. Sama nagu auto ostmine. Jah saab osta väga kalli auto aga kui liisida kõrge kuumaksega ning euribor tõuseb, siis on kisa, et liiga kallis.
Talvel on alati kuu-kaks kallis elektrihind – probleem millega tuleb aktiivselt Soomes ja Baltikumis tegeleda, kuid kui su elamises on kütmine ja kõik muud lõbud elektrifitseeritud, siis on mõistlik ilmselt hind sügisel ära fikseerida. Või siis lihtsalt lepid sellega, kuna ülejäänud aasta on börsielekter odavam.
Ja siis osad siin mõtlevad miks kõik normaalsed ehitavad uued maja offgrid’i.
> Jaanuari alguses, just kõige külmemal ajal, oli ajutiselt rivist väljas Auvere elektrijaam (260 MW), mis on üks Eesti olulisemaid juhitavaid tootmisvõimsusi. Auvere tootmine naaseb 8. veebruaril.
Ototot. Ma maksan mingit meeletut võrgutasu (ligi pool arvest oli), “varustuskindluse tasu”, ja nii edasi, mille mõte on et mina: raha – nemad – ei lõhku midagi ära. Aga kui *nemad* jaama persse keeravad, kirjutatakse ikka minu kraesse?
MILLAL MEIL ASUTATAKSE **PÄRIS** TARBIJAKAITSEAMET?
(ja jah, kaks korda kõrgem arve oli)
2025 ja meil elekter kallis. Süsteem peaks ikkagi tarbija kasuks toimima, et aastatega asi võimalikult odavamaks saaks. Elekter oli odav kui põlevkivi tehased töötasid. Karm reaalsus eestis, et kõik on kallis. Riigivõimu üks peamisi ülesandeid peaks olema rahva elujärje parandamine. Meil aga kõik vastuüidi. Terve süsteem on täielikult läbi kukkunud.