INTERVISTA | Redattore capo del Rapporto sullo sviluppo umano: La storia di successo dell’istruzione estone è incrinata: una buona scuola e un genitore ricco determinano troppo il futuro di un bambino

>**Seekordse inimarengu aruande läbiv teema on Eesti hariduselus süvenev ebavõrdsus. Kuidas siis nii on juhtunud, et rikaste lapsed saavad parema hariduse ja on tulevikus teistest edukamad? Eesti ühtluskool on ju läänes palju kiita saanud.**

>Kui me vaatame Eesti haridust, siis üks asi on välised mõõdikud. Võrdluses teiste riikidega on meil tõepoolest väga hästi. Aga sellest ei piisa.

>Kui me vaatame, mis meie riigis toimub, siis Eesti enda andmed näitavad päris tugevat koolide kihistumist. Räägin just koolide kihistumisest, sest õppetulemusi ja arenguteed ei määra mitte ainult laste taust, vaid üha enam koolide ressurss. Me ei tohi unustada, et kool ise võib ka võimendada või vähendada ebavõrdsust.

>**Kuidas siis vähendada kihistumist noorte seas? Aruandest tuleb välja, et üks selle võimendajaid on näiteks trennides ja huviringides käimine.**

>Jah. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kallimaks trennid kipuvad minema. Huvihariduses osalemist on hästi vähe just gümnaasiumieas, ainult 25%. Üks põhjus on suur õppekoormus, aga teine kindlasti rahaline. Vaesemate perede lapsed osalevad tunduvalt vähem huvihariduses. Tõsi, meil ei ole andmeid selle kohta, kui kool pakub ise huvitegevust, see võib natuke leevendada.

>Huvihariduse pakkumine on hästi oluline. See ei ole lihtsalt tore tegevus, vaid teadus on tõestanud, et see ennetab noorte kriminaalsust.

>**Võib mõelda ju ka vastupidi: osa inimesi ei olegi võimalik päästa, see on ühiskonna loomulik osa. Parempoolse mõtteviisi kohaselt ei vaja me lapsehoidjariiki ja igaüks on oma õnne sepp. Äkki ongi selline ebavõrdsuse kasvamine normaalne, vähemalt meie valijate eelistatud suund?**

>Ma olen hästi egoistlik ebavõrdsuse uurija. Kui sa oled kõrgharitud ja ühiskonnas heal positsioonil, peaksid mõtlema, et kui keegi varastab su auto ära või tungib majja või korterisse, siis kust vargad tekivad. Mis juhtub, kui inimesed on heitunud, ühiskonnast ära tõugatud.

>Heas mõttes hästi egoistlik on tahta, et ebavõrdsust ei ole, kui me tahame, et meie vara jääks alles. See on lihtsalt ratsionaalne argument.

>Teiseks, me maksame haridusliku ebavõrdsuse ühiskonnana kõik kinni. See jõuab meie kohtukuludesse, tervishoiukuludesse, sotsiaalhoolekandesse, riigieelarvesse. Seega, kui öelda, et see on evolutsioon ja loomulik kadu, siis sellel on väga suur hind.

>Ma tahaks, et kehtiks see, mida majanduse nobelist James Heckman on öelnud. Mida varasemas eas me tegeleme ebavõrdsusega, seda vähem kulukas on see riigile tulevikus.

>Peame hästi palju investeerima, et lapsed saaksid lasteaiast tugeva pinna alla. Eriti nõrgemad, kellele pole kodust nii palju kaasa antud. Riigil on kohustus tagada nendele turvaline õpi- ja arengukeskkond, sest me ei taha neid kulusid hiljem kinni maksta.

Ära arva, et sinu lapsed tohivad paremat elu saada!

Eriti valusalt on see näha sellest, et probleemi olemuseks peab ta lõhet mitte alamtaset. Jah, Tallinnas ongi suurem lõhe sest päris-päris tippkoolid on seal. Kusagil Lõuna-Eestis on kõigil ühtlaselt kehvapoolne aga võirdõiguslase arust on see täiesti ok.

Kuidas konkreetselt lapsevanema rahakott mõjutab seda, kui hea keskhariduse laps saab?

“Huvihariduse pakkumine on hästi oluline. See ei ole lihtsalt tore tegevus, vaid teadus on tõestanud, et see ennetab noorte kriminaalsust.”

Mis on Eestis kui kõrge kuritegevuse tasemega riigis suur probleem.