Esportazione di beni e servizi dai paesi dell’Unione Europea* a prezzi correnti

OP unustas originaalteksti ökonomist Rasmus Kattai poolt :
“Värske statistika järgi kujunes kaubaekspordi käive veebruaris 1% väiksemaks kui aasta varem, seejuures Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes 8%. Selle kõrvale on paslik tuua paar täiendavat nüanssi, mis peaks tasalülitama liigset pessimismi. Esiteks on väliskaubanduse kuine väljavõte äärmiselt heitlik ega ütle kuigi palju pikema trendi kohta. Teiseks, omatoodangu ekspordi kahanemine oli seotud kitsalt kütteõliga ja selles ei peegeldu mitte erakordselt vilets tänavune veebruar vaid möödunud aasta veebruaris käis selle kaubagrupi ekspordikäive korraks neljakordselt üle tavataseme ja tulemuseks suur protsentuaalne langus aastatagusega võrreldes. Kolmandaks ja peamiseks aga suure pildi jutt – väliskaubanduslik edenemine ja ettevõtlussektori võime välisturgudel raha teenida ei ole seotud üksnes kaupade vaid ka teenuste müügiga. Eesti kaubandusbilansis on teenuste osakaal järjepidevalt suurenenud ja majanduse kui terviku struktuur üha enam nihkunud teenuste poole. Kui me vaatame kaupade ja teenuste eksporti koos võetuna, siis ei ole asjalood sugugi hullud. Tegelikult on edenemine ülejäänud Euroopa riikidega kõrvutades olnud suisa eeskujulik. Kitsamalt kaubaekspordi ja töötleva tööstuse ettevõtete seisukohast võetuna on rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamine ja müügi kasvatamine selgelt olulised. Väliskaubandusliku tasakaalu ja makromajandusliku arengu mõttes ei ole aga probleemi selles kui üha suurem osa eksporditulusid laekub teenuste müügist ja samal ajal impordis domineerivad erinevad füüsilised kaubad.”

Aga see teema jookseb enamusele kriitikutele üle pea.