L’anno prossimo, secondo le previsioni del Ministero delle Finanze, il deficit del bilancio statale sarà pari al 4,9%, ovvero superiore a quanto consentito dalle norme dell’Unione Europea (UE). A partire da ora, Isamaa, il cui leader, vincerebbe le elezioni di Riigikogu a marzo Urmas Reinsalu ha promesso eliminare il bollo auto. Di fatto, però, il nuovo governo – indipendentemente dalla sua composizione – potrebbe essere costretto ad aumentare le tasse invece di abbassarle.

    Capo economista di Swedbank Tõnu Mertsina ha affermato che negli ultimi anni il governo ha gravato il bilancio statale con costi eccessivi. Tuttavia, non puoi vivere per sempre con denaro preso in prestito. Nell’UE è consentito un deficit di bilancio fino al 4,5% solo fino al 2028, dopodiché il deficit dovrà rientrare entro il 3%. “Pertanto, lo Stato deve avere fonti permanenti di reddito per poter pareggiare il bilancio”, ha detto Mertsina.

    Trovare fonti di reddito significa aumentare le tasse. Il risparmio sui costi e la crescita economica da soli non saranno sufficienti nei prossimi anni. Mertsina ha sottolineato che il carico fiscale dell’Estonia è notevolmente inferiore alla media dell’Unione europea, per non parlare della Finlandia e della Svezia.

    Quali altre tasse possono essere aumentate? Le aliquote IVA e accise in Estonia sono già elevate rispetto ad altri paesi europei. Tuttavia, in Estonia i redditi da proprietà e da società sono poco tassati. “Allo stesso tempo, la riduzione del carico fiscale sui beni non significa che sia facile per lo Stato ricavarne grandi entrate”, ha avvertito Mertsina.

    Sarebbe possibile risanare il bilancio statale estone senza aumentare le tasse? Anche analista economico della SEB Michele Nestore Non penso che il taglio puro sarebbe sufficiente. “Anche se tutti i funzionari estoni venissero licenziati, ciò non basterebbe a coprire il deficit di bilancio.” Se si andasse a lavorare con la pensione o si eliminasse lo stipendio della madre, sarebbe possibile risanare il bilancio dello Stato attraverso dei tagli. “Penso che sia uno scenario molto irrealistico”, ha offerto Nestor.

    Nestor non è riuscito a dire quali tasse avrebbero maggiori probabilità di essere aumentate o imposte politicamente. Tuttavia, come Mertsina, ha proposto come possibili nuove tasse un’imposta sul reddito delle società e un’imposta sulla proprietà immobiliare, nonché un’imposta sul reddito progressiva.

    Gli economisti della Swedbank e della SEB affermano che le entrate e le spese dello Stato non coincidono, che i tagli da soli non bastano e offrono come soluzioni l’imposta sul reddito delle società, l’imposta sugli immobili e l’imposta sul reddito progressiva. Allo stesso tempo, l’IVA e le accise sarebbero elevate rispetto all’Europa.

    https://www.ohtuleht.ee/1155652/valus-tode-riik-peab-makse-tostma-ilmselt-ka-parast-riigikogu-valimisi

    di EarlGrey_Addict

    Share.

    13 commenti

    1. Mechanic_Charming on

      Maamaksu tuleb tõsta. Näiteks 30% on ilus ümmargune number.

    2. kaamliiha on

      Ei käi päris tegelikkuses asjad nii et kriis ja nõrgemad visatakse bussi alla 🙂

    3. Nice, jõuame lõpuks maksudega sinna, kust oleks pidanud nendega alustama. Ja eriti tore, kui isamaa need veel kehtestama peab :)))

    4. Meil ei ole kinnisvara maksu vaja, loobuks esialgu lihtsalt peaegustest maksusoodustustest kinnisvaralt ja maalt. Kontrolliks samuti rohkem seda sularaha üüriturgu.

    5. minilogique on

      kinnisvaramaaks oleks küll äge alates ühest majast ja kahest korterist. lõppeb ehk ära see kinnisvara kokkukühveldamine ja hinna ülespuhumine

      pankadele ka maks peale. kaua nad koorivad

      edit: igaksjuhuks parandan sõnastust – maks alates teisest majast ja kolmansast korterist. seadusandlus tuleb ka vastavalt muuta, et ei tekiks vara jagamist riiulifirmadele seeläbi maksude vältimiseks. erandiks on ilmselt maaklerid, aga ehk annab mingi seose turu pakkumise ja nõudluse vahel luua või vastavalt müügiperioodi kestvusele.

    6. Sea-Bedroom596 on

      Nii lolli juttu peale, hakkan vaikselt mõtlema Swedist lahkumise peale. 

      Eesti ja Rootsi puhul on avaliku sektori kulu ja SKP suhe umbes sama ehk siis 50% tervest SKPst kogutakse kokku riigieelarvesse. Ega me selle näitaja osas ka Soomest eriti maha ei jää. 

      Avalik sektor saab oma raha läbi maksustamise. Rootsis on see veidi otsesem, Eestis veidi kaugem. 

      Kuidas saab väita, et meie maksukoormus on väiksem? Kui reaalsus on see, et koormus on pmt sama, ainult, et raha võetakse ära veidi erinevalt. 

      Millega jõuame ka sinna, et nii Rootsi kui Soome on viimasel ajal üritanud oma maksukoormust vähendada ja avaliku sektori kulusid kokku tõmmata, sest see pole lihtsalt jätkusuutlik. 

      Kuid meil peaks arvestatav maksutõus kuidagi õnnestuma? 

      Kui vaadata meie avaliku sektori kulude kasvu, siis praegune kasv pole nagunii jätkusuutlik – isegi kui kulud külmutada siis riigivõla kasv muutub järgmise 15 aastaga teenindamatuks – riigieelarve strateegiat vaadates kasvab näiteks 2024 – 2030 riigivõlg 9 miljardi pealt ligi 18 miljardi peale ehk 2X

      Arvestades intresside tõusu, siis see sööks isegi keskmise majanduskasvu tingimustes terve lisandunud raha ära. 

      Teiste sõnadega tuleks korralikult kulud kokku tõmmata – asuda võlgu vähendama, meil on veel võimalik end mitte võla spiraali mitte tõmmata. 

      Kui sinna satume, siis saab mingi aja pärast olema väga väga valus. 

    7. meemikook on

      jah langetame veel ka toidu KMi, sest jõuab tarbijani ning riik ei kompenseeri puudujääki veelgi enam kuskilt mujalt. 

    8. kanep. linnahall korda , sinna ida-euroopa kanepi mecca teha ja vóidavad kóik

    9. Stock-Bath-1566 on

      Miks mitte maksustada kinnisvara? Eraisikute puhul – kui inimesel on rohkem kui 2 elukinnisvara (näiteks korter + maamaja/suvila), siis alates kolmandast maks peale. Firmade puhul maksustada elukinnisvara omamine täies mahus ja eriti kõrgelt (ettevõte ei vaja tegevuseks elukinnisvara, see on vaid spekuleerimiseks) ärikinnisvara/büroopindade omamise puhul maksustamisel arvestada ettevõtte töötajate arvu (näiteks iga töötaja kohta mingi suurus m2 on maksuvaba), kõik väljarenditav kinnisvara 100% maksu alla, välja arvatud tööstus- ja tootmishooned koos laopindadega, mis võiks esialgu maksuvabaks jääda, et tootmist arendada.

      Lisaks muidugi luua pangamaks.

      Riigi- ja omavalitsuse ametnikel kaotada ära 35 päevane puhkus (jääb 28 päeva nagu kõigil teistel) ja kaotada kõik lisapuhkepäevad nagu tasustatud tervisepäevad, heaolupäevad jne. Lisaks kõigil riigipalgalistel kel palk üle 3000 eur, vähendada palka 10%, kel üle 4000 eur, vähendada 15% , üle 5000 eur 20% üle 6000 eur 25% jne ja siis need palgad vähemalt viieks aastaks külmutada või vähemalt seni ajani, kuni riigi rahandus korras ja majandus kasvamas. Loomulikult kaotada riigiametnikel ka kõik preemiad ja lisatasud ja lahkumishüvitis vähendada 1 kuu palgani.

      Lisaks ettevõtetel – maksustada palju enam omanikel ettevõttest dividendidena raha välja võtmist.

    Leave A Reply