Un argomento serio tra questi divertenti sondaggi.
Come sapete, i prezzi dei fertilizzanti sono saliti alle stelle e, se lo Stretto di Hormuz non verrà aperto nel prossimo futuro, noi (e l’intera Europa in generale) potremmo essere colpiti da una vera e propria crisi alimentare. Ciò è dovuto principalmente all’aumento del prezzo dei fertilizzanti, ma anche dei trasporti e della logistica. Se sei interessato all’argomento stesso, ad esempio cercandolo su Google ”Crisi alimentare in Europa” puoi ottenere molte informazioni e articoli.
L’Estonia ha già alcuni dei prezzi alimentari più alti dell’UE se si considera una percentuale delle spese domestiche (Eurostat secondo le statistiche, Qui è stato discusso nell’argomento), quindi ora mi chiedo quanto possa peggiorare la situazione… Prezzi 2-3 volte più alti degli attuali prezzi dei prodotti alimentari? Una grave carenza di alcuni alimenti? Quali sono le cosiddette soluzioni dello scenario peggiore, le mense per i poveri per le persone che muoiono di fame?
Ci sono sicuramente altri che hanno riflettuto su questo argomento e sono molto più intelligenti in macroeconomia. Condividi un po’ di saggezza!
Toidukriis Euroopas ehk küsimus majandushuvilistele seoses väetiste hinnatõusuga
byu/Upbeat-Persimmon5746 inEesti
di Upbeat-Persimmon5746
13 commenti
Söön konserve
Vanaemalt päritud maakodus tuleb muruplats uuesti kartulimaaks üles kaevata. Ja sellist asja, et poolik millegi tops ununeb külmkappi ja läheb hallitama, ei hakka enam olema.
Ligi ütleb, et see kõik on mõtlemises kinni 👍
Maksude tõstmine vast aitaks leevendada seda
Ärimees müüb oma kauba sellele, kes rohkem pakub, me jaksame Aafrikast ning enamikust Aasiast rohkem pakkuda küll.
Kas saan õigesti aru, et selle aastaseks kevadkülviks on väetised meil varutud, aga sügiskülviks mitte? St toidukriis vaatab meile vastu jrg aasta?
Hormuzi tõttu siis päris näljahäda algab Aafrika mandrilt…
Eks kallimaks läheb see toit, mida impordime ja mille külv nüüd ohtu sattus. Küsimus pole ka üldse ainult väetises, vaid meretransport laiemalt muutus kallimaks. Riskipreemia, mis tekkis pretsedendi loomisest, lisandub nüüd hinnale juurde. USA ei suutnud oma mereteede impeeriumi valvata ja maailm on selle võrra suuremas kuses. Aga see on art of the deal ja me ei tea, mis jänes järgmiseks välja võetakse. Äkki hakkame oma meretranspordi eest maksma USA-le lõivu, et viimane saadetise turvalisust tagaks
Eesti pole luksusriik, meie asukoht on pseudo:) normid toiduhinnad või kõrgem palk 🙂
Kui vaid oleks olemas mingi asi, millest väetist ja igasugu muud kallimat kui kulda kraami saaks. Õnneks pole vaja kaugele pilku heita. [https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid](https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid)
Pole just tarkus, aga maailma majandus on suur ja dünaamiline ja pidevas muutumises. Vaadates nt nafta hinda, 30.03 oli 111$/bbl, 20.04 langenud 86$/bbl. Ehk kui üheskohas tekib defitsiit saavad teised kohad seda kompenseerida. Kui 20-30% väetisest tuleb läbi Hormuzi väina ja see kinni pannakse, siis ega need kohad kus 70-80% väetsiest toodetakse sellele reageerimata ei jäta.
Paanika asemel vaataks ma optimistlikumalt: Eestis kipub põllumajanduses väetamine olema läbimõtlematu laotamine (kui juba meie veekogude kehva seisukorda vaadata), seda saab teha märksa tõhusamalt ja vähem raiskavalt, nii et ehk uued ajad sunnivad tootjaid oma seniseid praktikaid kohendama. Soovitan tutvuda EMÜ jt uuringutega.
Suur šokolaad 10€
Pakk piima 3€ jne.
Siinkohal passiks ka võib olla meenutada, et veel 10-15 aastat tagasi oli väetisetööstus üks eesti suurimaid tuluallikaid. Nitrofert tegi tegi miljardise käibe juures 170 milli kasumit. Toona olid ka juhtumisi ambitsioonid 5 rikkaima riigi hulka siirduda 🙂 Siis aga hakkasid puhuma rohetuuled…