Share.

    23 commenti

    1. No_Ionger_interested on

      Rumalusi juhtub, saavad pihta ka ratsionaalsed inimesed. Need sündmused, mis suure kella külge jõuavad, on vaid üürike osa kogupildist.

      Raamatupidaja tegeleb arvete ja numbritega, petturid petturlusega – pole võrdne võistlus, kuna kompetentsid niivõrd erinevad.

    2. Pro-wiser on

      Pearaamatupidajad ongi nö “loovad” ja sp head pappi saavadki…nende alluvuses minionid teevad kõike by the book. Aga see pigem suuremate ettevõtete loogika

    3. anonyymne_p2kapikk on

      Tegijal juhtub. Nüüd tuleb järeldused teha ja parandused sisse viia. Guugel ja Faceplant maksid üle saja miljoni aastaid tagasi fiktiivsete arvetega enne kui pettus ilmsiks tuli.

    4. Code4Care on

      Täitsa pael. 700k ühe nädalaga. Ma rügan 9-5 terve elu ning siis ka ei näe sellist summat. Võibolla kui 40 aastat jutti tööd teha ja kogu palk kõrvale panna…
      Kui loll saab olla. Igalpool teavitused üleval, et ei anna oma PIN-e ja ei saada pangakaarte postiga….

    5. Ega kunagi ei tea tausta, keegi tõi siin välja sveitsi juustu mudeli, sellega seonduvalt vbl raamatupidaja on juba pideval rünnaku all, oskab hästi eraldada spammi ja muud, tulevad petukõned sügava aktsendiga, saad aru ja muutud kindlamaks. Endale hellati ka tervisekassast kord, õnneks mul oli too hetk väga kiire ja kõnega ta kaugele ei jõudnud samas niiii puhtas ja selges eesti keeles rääkis, õige sõnavaraga ja kõik. Alles hiljem sain teada et see on üks levinud petustrateegiaid, vbl kuna ta oli teadlik petusüsteemidest oli ta rohkem avatud “abi saamisele” politsei ja panga poolt. Petuskeemid on küllaltki kavalad, suruvad pakilisusele ja inimese segadusse ajamisele ja siis pakuvad end kui kindlat tuge. Minu kogemuse põhjal siin planeedil inimesed on väga harva meelega lollid/rumalad, need süsteemid rõhuvad väga kindlatele elementidele ja ma ütleks et rumal on see kes enesekindlalt arvab et teda poleks kunagi võimalik petta.

      Also Modid, ma võtaks selle waybackmachine postituse pigem maha, jah alati on kõik leitav kuid kontaktid eemaldati algselt lehelt põhjusega, mida head sellest ausalt tulla saab või kelle huvi sellele oleks õigustatud.

    6. The_Jealous_Designer on

      Kas eesti pangad elavad maa all? Varsti on soki sees turvalisem raha hoida kui pankades. Reaalselt hiigelasutused kõikvõimalike ressurssidega kellele oma papi valvata usaldame jagavad seda laiali ja kehitavad õlgu, et ära vasta panga kõnedele, sest vb see pole pank ja siis saadavad su säästud kuu peale ilma silma pilgutamata. Hakkaks juba üks kord pankade poole vaatama seltsimehed.

    7. Previous-Silver-8550 on

      Mõnusad töökohad kus keegi nädal aega ei vaadanud pangakontosid. Pääs pidi lausa 4-l olema.

    8. Previous-Silver-8550 on

      Kas see MTÜ tegi pidevalt välismaale suuri ülekandeid, et pangad midagi ei märganud? Neil ju ometi võimsad tarkvarad analüüsimiseks.

    9. perestroika-pw on

      No appi.

      Palun andke kellelegi aju, ajuvabaduses ei saa elada.

      Raamatupidaja, kel on voli liigutada ettevõtte või ühingu raha, peab olema mitte heausklikult kohusetundlik, vaid ka mõistlikult kahtlustav ja teadlik riskidest.

      Sellises olukorras, kui ta tõesti midagi ei tea, peab ta iseseisvalt nõu küsima ametkondadest nende tegelikel aadressidel ja telefonidel, mitte alluma korraldustele ei tea kellelt.

      > Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro ütles, et esimest korda võttis kurjategija EKL-i pearaamatupidajaga ühendust 7. mail, esitledes end Omniva kandekeskuse töötajana, et üle anda tähitud kiri liidu eelmisele presidendile.

      > “Kasutati ära inimese heatahtlikkust ja kohusetundlikkust. Öeldi, et toimingu tegemiseks on vaja kaugtuvastamise kaudu end identifitseerida, sisestades PIN-koode. Sealt edasi tuli kõne justkui Eesti Pangast: väideti, et on satutud küberrünnaku ohvriks ja on vaja kiiresti toimetada, et kaitsta pangakontodel olevat raha,” kirjeldas Pikaro.

      > Varsti pärast seda tuli kõne väidetavalt politseist, kus hakati ohvrit kaasama justkui salajasse politseioperatsiooni, et kelmid tuvastada. See hõlmas aga kõigi PIN-koodide andmist ja arvutisse kaugjuhtimisprogrammi paigaldamist. Välised tegutsejad said sel viisil arvutis toimetada ja ülekandeid teha.

      > “See vältas nädal aega ja samal ajal andis raamatupidaja ära ka oma pangakaardid,” tõdes Pikaro, lisades, et pärispolitsei ei soovi kunagi ei inimese arvutisse programme paigaldada, neid salaoperatsiooni kaasata ega palu neil ka seda lähedaste või tööandjate eest varjata.

      https://www.err.ee/1610027779/kunstnike-liidult-valja-petetud-raha-oli-moeldud-kunstnikupalkade-maksmiseks

    10. Odd-Guarantee-3496 on

      Ideaalne kompott:
      – eluvõõras raamatupidaja, kes satub aina sügavamale skämmi lõksu ja laseb pättidel nädal aega rahulikult tegutseda. Lasknuks kauem, aga pank ja politsei sekkusid.
      – kehv organisatsioonisisene suhtlus. Raamatupidaja ei rääkinud asjast juhatusele liikmetele, keegi ei saanud talle öelda, et see on skämm ega kontosid sulgeda ja politseisse teatada.
      – kehv organisatsioonisisene kord. Suured, u 100 000 eurot päevas ülekanded ei vaja kellegi teise heakskiitu peale raamatupidaja.

    11. Charming_Excuse_5827 on

      Kunstnike liidu uudise peale mõlgutab ehk nii mõnigi raamatupidaja, et kas nii lihtsalt võikski ligipääsud kontodele ära anda, ise ohvrit mängida ja pärast rõõmsalt Kaimanisaartele kolida.

      Edaspidi oleks enne raamatupidaja palkamist vaja ekspertiisi, et salaoperatsioone romantiseerivad isikud välistada, kui ametisse sobimatud. Sama sobimatud kui hasartmängusõltlased.

    12. Upstairs_Answer_351 on

      Kui ma õigesti aru sain, pööras tehingutele tähelepanu lõpuks pank ise, mitte keegi MTÜ seest ei näinud kuidas MTÜ arvelt voolas mõne aja jooksul minema üle poole miljoni euro..

      Ega pank ei saa inimeste tehinguvabadust piirata ka nagu mõned soovivad. Ja mõned kelmide ohvrid saavad panga peale isegi täitsa pahaseks kui pank ülekannet takistada üritab.

    13. Charming_Excuse_5827 on

      Mul on suurepärane äriidee, et võiks teha ettevõtte, mis pakub pettuste teemal situatsiooniõpetega koolitusi, et kasvatada raamatupidajaid ja muid rahadele lihipääsu omavaid töötajaid umbusklikumaks ja paremini õigeid praktikaid jälgivaks.

      Praegused pakutavad koolitused on liiga igavad ja ei tekita sellist salaoperatsiooni tunnet.

      Teeks õppepäevi just koos situatsiooniõpetega, kus töötajale helistatakse ja küsitakse PIN koode vms. Igavesti vahva ja lai tööpõld oleks.

      Miks sellel ideel on jumet?
      Kõrge nõudlus: Finantskelmused (tegevjuhi pettused, arvepettused) toovad ettevõtetele igal aastal miljoneid eurosid kahju.
      Kohustuslikkus: Paljudel tegevusaladel (finants, meditsiin, avalik sektor) nõuavad audiitorid ja regulatsioonid töötajate regulaarset turva- ja pettusteadlikkuse koolitamist.
      Praktilisuse puudus: Paljud olemasolevad koolitused on igavad slaidiesitlused. Reaalsed testkõned ja -kirjad pakuvad emotsionaalset õpikogemust, mis jääb meelde.
      Teenusepakettide ideed: Selleks, et äri oleks jätkusuutlik, tasub lisaks ühekordsetele koolituspäevadele pakkuda pikaajalist teenust.
      Audit ja baaskoolitus: Ettevõtte praeguste reeglite ülevaatus ja esmane interaktiivne seminar pettusetüüpide tutvustamiseks.
      “Pettuserünnaku” simulatsioon (juba mainitud situatsiooniõpe): Töötajatele tehakse kokkuleppel juhtkonnaga petturkõnesid või saadetakse õngitsuskirju (phishing).
      Tulemused analüüsitakse anonüümselt (et mitte kedagi häbistada, vaid õpetada).
      Pideva valvsuse teenus (Püsileping): Simulatsioone tehakse ootamatult läbi aasta, et hoida töötajate ohutaju pidevalt kõrgel ja koheneda uute skeemidega.

      Juriidilised ja eetilised katsumused
      Seda laadi teenuse puhul on paar olulist ohukohta, mida peab alguses maandama:
      Andmekaitse (IKT/GDPR): Simulatsioonide käigus töötajate andmete töötlemine peab olema juriidiliselt korrektne. Ettevõtte juhtkonnaga peab olema kirjalik ja detailne leping, mis lubab sellist testimist.

      Töötajate usaldus: Eesmärk on õpetada, mitte tekitada töötajates paranoiat või tunnet, et juhtkond luurab nende järel. Tulemusi tuleb esitleda harivalt ja toetavalt.

    14. Seenetark on

      Iga kord, kui ma panka sisse login, näen esimese asjana hoiatust, et ära jaga oma PIN-koode. Miks see inimestele ometi kohale ei jõua? Kõige kurvem on, et kelmide saagiks langenud 700 000 eurot on suuresti kultuuriministeeriumi sihtfinantseering ehk sisuliselt rahva raha.

    15. Mulle tundub tõenäolisem, et raamatupidaja oli kaasosaline?

    16. Civil_Philosophy9845 on

      Ma arvan, et pank oleks võinud varem kuidagi reageerida sellisele asjale. Summad on nii suured – või kuidas neid välja kanti – milliste vahedega?

    17. Ugrilane on

      Vanarahvas ütles, et teatudliiki inimestelt tulebki raha ära võtta.

    18. Nice_Ad_5735 on

      Kui eraisik varastatakse paljaks, siis on oma süü ja ole järgmine kord targem, aga kui kunstnikelt varastatakse, siis tuleb kiiresti leida uus raha riigikassast nende toetamiseks.

    19. Intelligent-Week686 on

      Kokkumäng petturitega tundub üsnagi realistlik siin. Mängis kaasa ja millalgi tuleb pool rahast sellele raamatupidajale ümbrikus sulas. Andke andeks aga ükski raamatupidaja ei saa nii loll olla.

    Leave A Reply