Da Kuopio sono stati inviati alle scuole di Pärnumaa 350 vecchi banchi scolastici, 575 sedie, 120 tavoli e armadietti, scaffali, schermi e altri sussidi didattici.
Ciò mostra un quadro piuttosto triste del finanziamento dell’istruzione in Estonia. Lo Stato ha i soldi per costruire palestre statali moderne e fantasiose per decine di milioni di euro, ma allo stesso tempo, le scuole rurali più piccole devono fare affidamento sugli arredi vecchi e fatiscenti delle scuole finlandesi. Davvero non è possibile per lo Stato estone garantire a tutte le scuole almeno banchi, sedie e sussidi didattici decenti?
È più semplice giustificare la situazione con la spesa per la difesa e dire che a causa della Russia rimangono meno soldi per l’istruzione. Ma il vero problema sembra essere come viene distribuito il denaro disponibile. Alcune scuole ottengono edifici nuovi e costosi, mentre altre devono essere grate per mobili che in Finlandia verrebbero quasi dichiarati spazzatura.
https://yle.fi/a/74-20230408
di DammtorHans
6 commenti
Sul jäi uudisest üks oluline fakt kahe silma vahele. Ja see “kaitsekulutuste” jutt YLE poolt on nende fantaasia, riigi kaitsekulutused pole nüüd küll põhjus, miks Pärnumaa omavalitsused ei suuda või ei soovi Ukraina laste tarbeks uut mööblit osta.
Riigigümnaasiumeid haldab HTM, muid koole (v.a erakoole) haldavad KOVid. Lisaks maksab riigigümnaasiumite ehitamist 85% ulatuses kinni Euroopa Liit; sellest tulebki suur erinevus rahastuses.
Ei oska soome keelt, aga pildi pealt tundub täiesti korralik mööbel olevat. Kõvasti korralikum, kui need täissoditud lauad, mis mul omal ajal koolis olid. Miks nad selle üldse prügilasse plaanisid viia? Aga olgu põhjus mistahes, minu silmis on see igati positiivne, et kasutust edasi leiab, mitte prügimäel ei lõpeta.
Jah, haridus on üldiselt alarahastatud, aga see on küll natuke kehv näide sellest. Nagu saaks vanema venna püksid, kes neist välja kasvas. Täiesti normaalne nähtus.
Kuidas Pärnus nii sitt olukord saab olla? Käisin 10+ aastat tagasi Saaremaal paari saja õpilasega külakoolis ja juba siis olid seal valged “nutitahvlid”, uued korralikud pingid, toolid jne…
Soomlastele on odavam see kraam Eestisse saata kui utiliseerida. Ja eestlased vaatavad, et noh, küll ta kuskil ära kulub.
Väga palju oleneb KOVist , väga paljudele on kool lihtsalt tülikas kulu ja neid eriti ei huvita ,kui kool rohkem raha tahaks, et remontida või tehnikat soetada, siis lakkuge panni. Sai see aasta Läänemaa koolides käidud (äkki oli kokku mingi 10 tükki või natuke vähem )nt on osadel koolidel ilusad või normaalsed majad , aga tehnika koolides on vana või selline, et vaevu veab kuidagi välja, teised jälle ostavad tehnikat ja maja ise on selline kole või puudusi. Isegi uue maja puhul on arvutiklass tavaliselt selline koht, kus saab raha otsa ja ruum ise on jube kitsas ja vaevu mahub sinna istuma. Aitaks muidugi see, et paneme need vanad koolimajad kinni ja ehitame ühe ilusa kooli terve valla peale kus korralik põhikool+gümnaasium , aga seda ei juhtu , kuna keegi ei julge koole kinni panna, isegi kui seal mingi 20 õpilast. Nad lihtsalt liidavad koole, et oleks 1 direktor mitme kooli peale + õppelajuhataja.
See jutt ei kehti riigigümnaasiumite kohta, kuna neil raha **sitaks** võrreldes KOVi kooliga.