>
ERR uuris Mart Võrklaevalt, kust niisugune idee pärineb. Võrklaev vastas, et maksuamet ei taha saada andmeid kõigi, vaid ainult riskiga ettevõtete kohta ja teatud kriteeriumite alusel läbi analüüsi ja üldistatud kujul.
>”Ka hetkel saab maksu- ja tolliamet maksumenetluse käigus küsida pankadelt välja kogu vajamineva finantsinfo,” lausus ta ja märkis, et MTA eesmärk on olemasolevad maksud võimalikult tõhusalt ja vähese ametnike ressursiga kokku koguda ning mitte tülitada neid, kellel on kõik hästi.
>Ausad ettvõtjad ministri sõnul muretsema ei pea.
>”Teisisõnu, kavandatav andmevahetus ei puuduta kõiki ettevõtteid ega tehinguinfot. Maksuametil on praeguste võimalustega raske jõuda kontrollidega nende ettevõtjateni, kes tegutsevad “pimedas” ja varjavad oma tegevust. Kasutatakse küll väga palju pehmeid meetmeid, nügimist, meeldetuletuskirju, kuid need jäävad tihti tähelepanuta,” sõnas Võrklaev.
>Ta rõhutas, et plaan puudutab ennekõike probleemseid ettevõtteid, kes makse ei maksa ja kelle tõttu jääb riigil saamata kümneid miljoneid eurosid maksutulu. Sarnase aruandluse on tema sõnul kehtestanud aina suurem osa riike ja Eestis, kus arutelu alles algas, kaalutakse kindlasti kõiki plusse ja miinuseid.
“Peamiseks sihiks on käibemaksukohustuslaseks registreerimata ettevõtjad, kelle puhul analüüsi tulemusel tekib kahtlus, et tegelikult ületab nende käive piirmäära. Loomulikult ei hakkaks maksuamet nende puhul uurima kõiki kontoliikumisi,” lausus Võrklaev.
TLDR: Maksuamet soovib tõepoolest saada paremat ligipääsu *teatud, tõenäoliselt maksudest kõrvale hiilivate ettevõtete* kontoinfole. Mitte mingist massilisest riiklikust järelevalvest füüsiliste isikute üle jutt ei käi.
Mõned siinsed postitajad juba jõudsid paari clickbait pealkirja põhjal süüdistada valitsust orwelliku 1984 Suure Venna, Stasi, Gestapo ja Hiina kompartei hullima jälitustegevuse kombinatsiooni rakendamise plaanis. Võiks nüüd oma sõnad tagasi võtta, eks.
Sekspastlad on
Ma ei hakka siin pooli võtma, aga oleks huvitav teada, kuidas defineeritakse järgnevaid mõisteid.
1. riskiga ettevõte
2. teatud kriteerium
3. aus ettevõte
4. kõik hästi
Veel tahaks teada, kes neid mõisteid defineerima hakkab.
kitsepiim on
Praegu küll, paari aasta pärast puudutab ka mitu korda päevas ma sital käin. Asjad liiguvad siin ikka väga hirmsas suunas juba, võiks lõpetada selle “mis kardad, clickbait” mentaliteedi mõne asja suhtes, pärast kahetsed
3 commenti
>
ERR uuris Mart Võrklaevalt, kust niisugune idee pärineb. Võrklaev vastas, et maksuamet ei taha saada andmeid kõigi, vaid ainult riskiga ettevõtete kohta ja teatud kriteeriumite alusel läbi analüüsi ja üldistatud kujul.
>”Ka hetkel saab maksu- ja tolliamet maksumenetluse käigus küsida pankadelt välja kogu vajamineva finantsinfo,” lausus ta ja märkis, et MTA eesmärk on olemasolevad maksud võimalikult tõhusalt ja vähese ametnike ressursiga kokku koguda ning mitte tülitada neid, kellel on kõik hästi.
>Ausad ettvõtjad ministri sõnul muretsema ei pea.
>”Teisisõnu, kavandatav andmevahetus ei puuduta kõiki ettevõtteid ega tehinguinfot. Maksuametil on praeguste võimalustega raske jõuda kontrollidega nende ettevõtjateni, kes tegutsevad “pimedas” ja varjavad oma tegevust. Kasutatakse küll väga palju pehmeid meetmeid, nügimist, meeldetuletuskirju, kuid need jäävad tihti tähelepanuta,” sõnas Võrklaev.
>Ta rõhutas, et plaan puudutab ennekõike probleemseid ettevõtteid, kes makse ei maksa ja kelle tõttu jääb riigil saamata kümneid miljoneid eurosid maksutulu. Sarnase aruandluse on tema sõnul kehtestanud aina suurem osa riike ja Eestis, kus arutelu alles algas, kaalutakse kindlasti kõiki plusse ja miinuseid.
“Peamiseks sihiks on käibemaksukohustuslaseks registreerimata ettevõtjad, kelle puhul analüüsi tulemusel tekib kahtlus, et tegelikult ületab nende käive piirmäära. Loomulikult ei hakkaks maksuamet nende puhul uurima kõiki kontoliikumisi,” lausus Võrklaev.
TLDR: Maksuamet soovib tõepoolest saada paremat ligipääsu *teatud, tõenäoliselt maksudest kõrvale hiilivate ettevõtete* kontoinfole. Mitte mingist massilisest riiklikust järelevalvest füüsiliste isikute üle jutt ei käi.
Mõned siinsed postitajad juba jõudsid paari clickbait pealkirja põhjal süüdistada valitsust orwelliku 1984 Suure Venna, Stasi, Gestapo ja Hiina kompartei hullima jälitustegevuse kombinatsiooni rakendamise plaanis. Võiks nüüd oma sõnad tagasi võtta, eks.
Ma ei hakka siin pooli võtma, aga oleks huvitav teada, kuidas defineeritakse järgnevaid mõisteid.
1. riskiga ettevõte
2. teatud kriteerium
3. aus ettevõte
4. kõik hästi
Veel tahaks teada, kes neid mõisteid defineerima hakkab.
Praegu küll, paari aasta pärast puudutab ka mitu korda päevas ma sital käin. Asjad liiguvad siin ikka väga hirmsas suunas juba, võiks lõpetada selle “mis kardad, clickbait” mentaliteedi mõne asja suhtes, pärast kahetsed