“La progettazione dell’ospedale deve essere completata e la città proseguirà con tenacia nelle attività necessarie: quando a marzo è stato rescisso il contratto con il precedente progettista, che non aveva completato i lavori entro la scadenza, Tallinn ha annunciato un nuovo appalto di progettazione con una spesa di 19 milioni di euro venerdì scorso.
Il prezzo totale del progetto dell’Ospedale di Tallinn è di circa 850 milioni di euro, e Tallinn non può e non ritiene necessario coprirlo integralmente da sola, perché in futuro il grande ospedale servirà quasi tutta l’Estonia.”
https://www.err.ee/1609417522/tallinn-suurhaigla-rahastamine-pole-ainult-ligi-otsus
Qualcuno sa da dove vengono questi numeri? Sembra ridondante. Il solo costo del progetto sembra folle.
Grazie.
Tallinna haigla 850,000,000€
byu/Final-Refrigerator16 inEesti
di Final-Refrigerator16
4 commenti
Koos sisustuse ja masinate on veel odav hind.
Ehitada oma rahaga osadena või laenuga või PPP.
Jätan kommentaari siis, et 10 aasta pärast oleks näha!
Seal haiglas on selleks ajaks 70% arste ja ōdesid umbkeelsed venelased! Simple as
Projektihinda (projekteerimise) oskan kommenteerida läbi süsteemiinseneri pilgu, sest idee poolest on lõpptulem samat tüüpi. Vaja läbi töötada vajadus; funktsionaalsus ja teostus.
Vaja on detailsusteni läbi mõelda ja läbi mängida (paberil) haiglahoone vajadused ja funktsioonid. Selles osas vaadataksegi, kas ja kuidas uus hoone sobitub keskkonda ja kuidas seda kasutama hakatakse; milliseid muudatusi kogu suures süsteemis sellise hoone olemasolu kaasa toob ja kuidas võiks praegune olukord paraneda pärast selle hoone valmimist. Pannakse paika eesmärgid, mis soovitakse selle uue hoonega saavutada.
Seejärel hakatakse tükeldama vajadusi funktsionaalseteks lahendusteks. Mõeldakse, millised väiksemad funktsioonid peavad hoonel olema, kuidas loogiliselt neid tagada. Läbi võidakse mängida mitmeid kombinatsioone, et leida see hea optimaalne viis, kuidas ikkagi seda hoonet hakatakse siis lõpuks kasutama ja mis omadused tuleb hoonesse paigutada.
Kui funktsioonid/lahendus on piisavalt küps, viiakse see juba füüsilisele kujule. Mõeldakse läbi füüsilised osakonnad, ruumid, korrused, juurdepääsud. Sealt omakorda igale osale tehakse eraldi veel täpsemini võib-olla lausa kogu protsess läbi, et veel detailsemalt mõeldakse funktsioonid/kasutus läbi ning kuidas füüsiliselt seda teostada. Siinkohal me võime rääkida juba õhuvahetuse ja filtreerimise vajadusest (funktsioonist) ja sellest, et mis läbimõõduga toru on vaja; kuhu see paigutada ja kuidas tekitada see ruum, et see ära mahuks kuni sinna välja, et mis tingimustel on vaja hankida seda toru: a) mis meil valikus on; b) mis hinnavahemik; c) kas see hind on meile aksepteeritav; d) kas seda toru saab kohapeale üldse tuua; e) kuidas seda paigaldada jne.
Lõpuks lüüakse hinnad kokku; koostatakse ehitamise, hoolduse jt plaanid ning allhanke tingimused. Mõeldakse läbi kontrollkohad ja vajadused ning mõõdikud, kuidas kontrollida, et ehitus läheb plaani järgi. Vaadatakse, kas kogu maksumus mahub eelarvesse.
Kusjuures kogu seda ahelat võidakse teha läbi mitme kandidaatlahendusega, mis lõpuks lähevad võrdlusesse, et valida välja see sobiv. Vaja on kogu selles protsessis hallata erinevates faasides variante ja nende kombinatsioone ning pidevalt kokku viia ja hinnata lõpuks saavutatavate väärtustega. Mõnel juhul ehitatakse prototüüpe ja simulatsioone, et läbi mängida lõpplahenduses veel vajadused ning analüüsida ja hinnata, kas ikkagi see lahendus sobib või tuleb midagi muuta. Päeva lõpuks me tahame vähendada riski, et ehitatakse kallilt midagi, mida meil tegelikult pole vaja.
Arvudest rääkides, siis eeldusel, et süsteemiinsenerid teevad seda tööd, siis süsteemiinseneri töötunniks võib võtta 80€/tund. See teeb kuskil 12k kuupalgaks. Võib eeldada, et kuskil 10 süsteeminseneri on kindlasti täiskohaga tööl. Lisaks kaasatakse väga suur hulk erinevaid spetsialiste, kes aitavad juba detailidega töötada erinevates faasides. Lisaks vaja kogu tööd koordineerida ka. Väga väikesel süsteemiineneeriat vajaval projektil on projekteerimise aeg kuskil 3 kuud (selline rusikareegel). Kogu tsirkuse idee on selles, et kui panna alguses natukene ressurssi, et asjad läbi mõelda, siis kokkuvõttes valmib asi kiiremini ja väiksemate kuludega ning pärast projekteerimise faasi on võimalik siiski ka projekt kinni panna jättes kaotatud kulu kõigest 19mln peale. Tegu on riskihaldusviisiga.
Lisan veelkord, et ma pole ehitaja ega töötanud kunagi ehitusprojektidel ehk võib-olla on kogu protsess ehitusprojektil teistsugune. Kui keegi rohkem teadja oskaks täpsustada, siis loeks ise ka huviga. Proovisin küllaltki suure pildi edasi anda.
Teeme ja kõik. Seletage mulle, loll nagu ma olen, kuhu jäi vähemalt 5 miksi kasutamine(*5 whys method*)?