La polizia bandisce i simboli palestinesi dalla marcia LGBT, ma ammette l’errore: sono ancora consentite manifestazioni di sostegno alla Palestina

Kunstnik Masha Kanatova, kellel on plaanis osaleda laupäeval Pride rongkäigul, küsis Pride’i korraldajalt Keio Soomeltilt, kas rongkäigule tohib kaasa võtta Palestiinat toetava sümboolika.

Soomelt ei osanud kohe vastata ja saatis küsimuse politseile.

„Rongkäigus ei ole lubatud Palestiinat toetavad loosungid või lipud,“ seisis vastuses.

Selle peale võttis politseiga ühendust Kanatova ise, küsides, milliste seaduste põhjal on Tartu Pride’il keelatud pro-Palestiina sõnumid ja lipud.

Politsei vastas küsimusele pikalt ja põhjalikult.

„Selgitame täiendavalt, et Tartu Pride avalikul üritusel ei ole keelatud Palestiina lipud,“ alustas sama politseiametnik, kes oli varem teada andnud, et need on keelatud. „Lubatud on ka muu sümboolika, muuhulgas sõnumid, mis ei toeta ega õigusta inimsusevastaseid- või sõjakuritegusid, õhuta vaenu ega viha.“

Tartu jaoskonna politseikapten Argo Arukase kommenteeris Ekspressile, et politsei mõistis esmast pöördumist valesti ja tekkis kahtlus, et Tartu Pride raames planeeritakse LGBT+ toetusavaldusele teemavälist avalikku koosolekut Palestiinat puudutavatel teemadel. Arukase vabandas tekkinud arusaamatuse pärast.

Ametnik jätkas kirjas Kanatovale, et Tartu Pride avalikul üritusel on aga keelatud levitada sõnumit, mis kutsub üles erimeelsusi ja konflikte lahendama tavapärasest radikaalsemal moel, õhutab vihkamist ja vägivalda soo, sättumuse, religiooni ja muuhulgas ka rahvuse alusel, „ka juhul, kui kriitika mingi riigi otsuste ja tegude suhtes kasvab üle üldistavaks vihaks või üleskutseks tegudele selle riigi rahva, territoriaalse terviklikkuse, julgeoleku või muu Eestiski seadusega kaitstava hüve vastu“.

Veel märkis politsei, et neile teadaolevalt on Tartu Pride eesmärk näidata toetust LGBT kogukonnale ning neile pole tehtud teavitust koosolekust, mille sisuks oleks mõni Palestiinat puudutav päevakorrapunkt.

Politsei soovitab korraldajatel arvestada ohtudega
Kirjas seisis veel, et kuna avaliku ürituse kooskõla õigusnormidega on korraldaja vastutada, ei sea politsei ühtegi piirangut sellele, kui Palestiina toetajad soovivad tulla LGBT kogukonnale toetust avaldama Palestiina lippudega.

„Soovitame Tartu Pride korraldajatel seniste turvaplaanide koostamisel võtta arvesse ka võimalikke ohte, mida võivad endaga kaasa tuua sõja, religiooni ja välisjulgeolekualased väljaastumised, sest korrakaitseasutus ei näe ühtegi koosmõju LGBT toetusavalduseks mõeldud üritusel ja Palestiina lipul,“ lisas politsei.

Politsei märkis, et LGBT toetusavaldusega seotud ürituse turvalisuse küsimused on juba lahendatud, kuid teemaväliste uute asjaolude ilmnemine võib tingida olukorra, kus tuleb senist ürituse ohuhinnangut korrigeerida.

Politsei tänas Kanatovat võimaluse eest Tartu Pride turvalisuse planeerimisel uusi asjaolusid arvestada.

Kanatova vastas politseile, et igal Pride-il, mis on sel aastal korraldatud, on olnud Palestiina lipud. „Kväärinimesed seisavad mitte ainult LGBT-õiguste eest, vaid iga inimese eest, kelle õigused purustatakse. Naiste eest, puuetega inimeste eest ja kuna Palestiinas toimub genotsiid, ka palestiinlaste inimõiguste eest. Mul on hea meel, et seletasite, et Palestiina lipud ei ole keelatud.“

Pride rongkäigule kavatseb Kanatova minna loosungiga „За нашу и вашу свободу“ (meie ja teie vabaduse eest – EE), mis on kirjutatud arbuusi ehk ühe Palestiina sümboli ja kväärlipu kohale. Ta põhjendab seda nii: „„Meie ja teie vabaduse eest“ on loosung, mida kasutasid 1968.a vene dissidendid, kes tulid Punasele väljakule, et protestida Tšehhoslovakkia sissetungi vastu. Samas kasutatakse seda loosungit Poolas ja ilmselt pärineb sealt.“

Kuna Harju maakohtu otsusega selgus, et „Jõest mereni“ loosungi kasutamine võib kaasa tuua trahvi, sest kohus tõlgendas loosungit kui inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit, siis seda loosungit laupäeval toimuva Pride’i osalejad kaasa võtta ei plaani.

Novembris toimunud meeleavaldusel Palestiina toetuseks „Jõest mereni“ silti kandnud Leore Lisann Klõšeiko sai loosungi näitamise eest 120-eurose trahvi. Ta kaebas trahvi kohtusse, kes otsustas kaebuse rahuldamata jätta. Koos Eesti Inimõiguste Keskusesga kaebavad nad sellegi otsuse edasi riigikohtusse, sest inimõiguste keskuse hinnangul ohustab kohtuotsus sõnavabadust ja põhiseadust.