Close Menu
    Estonia

    Realo: I prezzi dei generi alimentari stanno aumentando perché ci sono troppi negozi

    Share.
    View 15 Comments

    15 commenti

    1. bekindbewild on

      Ühest varasemast uudisest:
      “10 ruutmeetrit on kaubanduspinda iga Kuressaare inimese kohta. Kui öeldakse, et Tallinn on Euroopa tipp oma kahe ruutmeetriga, siis Kuressaare oma 10 ruutmeetriga on tõenäoliselt vabariigi tipp. Need arvud on hämmastavad nii ehk teisiti, arvestades, kui vähe meil tegelikult rahvastikku ja tarbijaskonda on.”

    2. CementMixer4000 on

      Pooled poed võiks kinni panna ja poodide käive ei kukuks

    3. CounterwiseThe69th on

      Oi, taaskord tuli Kai Realo tavainimest valgustama. Kuidas küll me ilma temata saaks.

      See info oli teada juba 10 aastat tagasi. Realo, Statoili juhatajana oli üks nendest kes probleemi vastu midagi ei teinud, ta avas aina uusi poode – tankimisvõimalusega kiirtoidu restorane. Vaesed tanklateenindajad muudeti järsult kokkadeks, laotöötajateks, koristajateks, klienditeenindajateks jne. aga palgad jäeti samaks. Nüüd on järsku sobilik patuoinas, miks töötajatele palka ei taheta maksta see, et kaubanduspinda on liiga palju. 

      Enne tõstame hindu, vähendame tööjõukulusi ning teenusekvaliteeti kui väiksema kasumiga lepime.

    4. KP6fanclub on

      “Aga kolmandana muidugi nüüd, kus ma olen kaubandusest väljas, ma võin teile ka väikse saladuse öelda, et seal on taga ka kindlasti see, et kui sul müügi mahud langevad tükiliselt, siis mingi aja kaupmees, ikkagi selleks, et ära katta oma rendid ja muud kulud, püüab hinna marginaali tõusuga kompenseerida seda puudujäävat kasumit. See on paratamatus, sest inimesed tahavad palka, masinat tahavad elektrit, uksed peavad kinni-lahti käima,” lausus Realo.

    5. DresdenMurphy on

      Hinnad tõusevad, sest konkurentsi on liiga palju? Wtf?

      Et hinnatõusud on põhjustatud poodide rohkusest, mitte teguritest, mis kauba (tootmise ja tarne) hinda tõstavad?

      Kes see inimene on ja miks iga suvaka arvamus uudisekünnist ületab?

    6. Pro-wiser on

      keegi ei keela poode kinni panna.

      Teeme reegli et iga füüsiline pood peab olema eraldi oü ja kui tulud kulusid ei ületa ongi lõpp.

      siis muidugi kaovad jälle küladest poed, ketina said mõned teise kasumi kahjumi katteks.

    7. Ugrilane on

      Kas keegi tark inimene seletaks lahti, kuidas see Realo väide majanduslikult võimalik on?

    8. Sepamees on

      Peabki olema palju poode. Rahval muuks raha pole ja tänapäeval keegi järjekorras ei seisa ka. Igale ostjale oma müüja! Aamen!
      /s.

    9. ProfessionalCry6968 on

      Jah, jah ja jah. Külalised Euroopast imestavad, et mida te seal toidupoodides kogu aeg ostmas käite? Milleks iga nurga peal üks täissuuruses toidupood? Raiskamine, puhas ressursside raiskamine, mida ei maksa kinni poekett ise, vaid iga jaeklient nagu sina ja mina

    10. kirivale on

      Btw, Maxima kulutas 2023 40% oma kasumist reklaamile. Keelame toidupoodide reklaami väljaspool netti ära ja ongi moos.

    11. Apprehensive_Host397 on

      Ja siis tuleb poliitik ning jaurab kuidas kaupmehed on lihtsalt ahned.
      Paneme enamus pinnad kinni ja kuulame seda halamist monopolide üle.

    12. Moist-Examination322 on

      Kui sa oled aastakümneid elanud kommunismi ikkes, mil toidupoodide riiulid oli tühjad ja valitses defitsiit, siis külluses muutubki see ühiskond üleinvesteerima ja ületarbima. Alateadlikult on hirm, et äkki pole piisavalt. Aga tõepoolest, käid poes ringi ja vaatad, et mida küllust. Riiulid on lookas, kaubavalik on meeletu, mis otsa ei lõppe. Inimesed voorivad suurelt ja uhkelt kärudega, anumad kaupa täis ja suu kõrvuni. Mõnus kaif tekib kui saame osta mida iganes tahame, samas iga järgneva ostetavast kaubast tekkiv mõnu alaneb. Siis peame ostma veel rohkem, et mõnuaisting säiliks. Ju näevad kaupmehed, et stimuleeritud nõudluse tekitamine reklaamidega töötab. Tarbijad saavad neurobioloogilise orgasmi ja kaupmehed saavad teenitud kasumi investeeringute näol ringlusesse tagasi lükata. Justkui win-win. Mingist hetkel väheneb investeeringute piirkasulikkus tasemele, kus pole enam pointi investeerida. Seda taset nii naljalt ei saavuta, ilma, et kollektiivses teadvuses ei toimuks paradigma muutust tarbimise osas.

    Leave A Reply