“Buon sonno, Astrid!”

(Kuna lingi külge teksti vist panna ei õnnestu) Lugu assisteeritud enesetapust ja sellega seotud asjaajamisest ja kogemusest.

Isiklikult arvan, et väga hea on, et Eesti meditsiinisüsteem seda teemat tegelikult üsna sageli laiemapõhjaliselt arutab (Arstide Liidu konverentsid jms), ja olen Astridiga nõus, et selline väärikas võimalus võiks ka Eestis vähemalt omaenda kodanikele olemas olla. Mõistagi hoolikalt reguleeritud, kuid olemas.

Kui ükskord vanadekodusse jõuame, peame hakkame iga päev täitma seletuskirju ja taotlusvorme, kus peame põhjendama, miks me ikka veel tahame seda armetut elu jätkata, kui ometi väärika lahkumise võimalus on siinsamas käeulatuses.