Helen Plado e Liina Lindström: South Estonian ha bisogno di sostegno per la legge linguistica
https://novaator.err.ee/1609598735/helen-plado-ja-liina-lindstrom-lounaeesti-keel-vajab-keeleseaduse-toetust
di Bism4rckian
Helen Plado e Liina Lindström: South Estonian ha bisogno di sostegno per la legge linguistica
https://novaator.err.ee/1609598735/helen-plado-ja-liina-lindstrom-lounaeesti-keel-vajab-keeleseaduse-toetust
di Bism4rckian
7 commenti
Õige lähenemine. Päris hirmus, et osad eestlased ei saa kusagil oma emakeelt kõneleda ilma häbimärgita. Nagu nõukaaeg kestaks.
Keeruline küsimus. Kas keelt saab ikka elus hoida, kui selle rääkijad seda üldse ei taha? Sest kui tahaks, siis nad ju räägiks seda keelt kodudes?
Liivi keelt nüüd küll liiga heaks näiteks pidada ei saa. Emakeelseid liivlasi pole ju juba 15 aastat. Ja kui keel emakeelena kaob, siis ei ole ka see keel enam endine, ükskõik kui palju või kui hästi teda ka ei õpetataks. On suur vahe, kas inimene vaid räägib keelt või ka mõtleb selles keeles.
Tuntuim näide ühe keele taaselustamisest on ilmselt heebrea ehk keel, mida räägib rahvas Iisraelis. Seda keelt polnud keegi rääkinud üle tuhande aasta, kui paar sajandit tagasi haritlased vanad raamatud ette võtsid ja seda keelt vaid raamatu põhjal taaselustama hakkasid. Keeleteadlased on avaldanud tugevaid kahtlusi, kas see taaselustatud heebrea keel suulises kõnes üldse kuidagi originaalsele heebrea keelele sarnaneb.
Kes häbimärgistab? Ma olin küll pigem pettunud, kui sain teada, et ülikoolis ja ajateenistuses kohatud Võrumaalt pärit noored ei oska võru keelt.
Vene keele asemel võiks riiklikud veebilehed jms info olla peale põhja-eestu murde ka võru keeles
Ise Põlvast pärit, vanaemade ja vanatädidega rääkides lähen alati enesele märkamatult võro keelele üle. Kuigi räägin seda kirjakeelega segi ikka ja elu jooksul on selgunud, et igas hõimkonnas omad sõnad, aga aru saan kõigest, st Uma Lehte lugeda pole raske. Olen ammu juba mõelnud, kui kuradi kahju on, et minu suguvõsas kaob see keel nende samade kallite vanakestega (nad on 80-95 praegu 🙁 )
Ei aita need seadused midagi. Kui raadio-telekas-ajaleht ja delfi tulevad ainult kirjakeeles (ja mitte lihtsalt niisama vaid Tallinna erivormis) siis inimene harjubki selle normaalsusega. Uma leht ilmub kaks korda kuus aga uudiseid tahaks ju kord tunnis.
Aga mõneti see mulle just meeldib. Kui hakkaks tulema võrukeelne meedia siis peaks ära otsustama, mis murrakul see põhineb ning siis toimuks ikka kohalike murrakute ühtlustumine selle ühtse võru keele peale. Aga mulle meeldib see, et kuna ma vanat võromaalt pärit olen siis see, mida ma murdekeelena räägin, ongi võru keel ning mitte keegi ei oma autoriteeri, et seda ümber lükata.
Eks ta ole üks nõiaring, paistab mingi kõrvaline asi, kahtlane keelepruuk, “päris keel” ei ole, järelikult ei ole vaja õppida ega osata. Ma usun, et ehk tooks keelestaatuse andmine vähemalt keelt linnapilti: eesti-võru/seto kakskeelsed sildid jne. See ei aita muidugi keelt tagasi tuua, keegi ei keela ka praegu lastega võru keeles rääkida. Praegu on Võru linn väga eestikeelestunud, ka poesabas kuuled enne eesti kui võru keelt. Kui ka õnnestub mingi ime läbi programm käima panna (sealkandis protesteeritakse ju kõige ja kõigi vastu, küllap ka omaenda keele õpetamise vastu), et koolidesse saavad võru keele tunnid, on keel sellegipoolest väga väga muutunud. Ka need, kes praegu võru keelt räägivad, teevad seda hoopis teisiti kui veel memmed 20 aastat tagasi. Mäletate kuulsat klippi prouast, kes filmijale “näppe pihta” lubas anda ja küsis “tahat viil sedä keppi vai?” Kuulake seda kiledat häält ja järsku kõnelemisviisi, selline on minu peas “õige” võru keel. Aga ma usun, et ka eesti keelest kubisev võru keel on parem kui üldse mitte.